2.Lähte Rattamaraton 2016

Hawaii Express 2.Lähte TÜ Kliinikumi Lastefondi Rattamaraton on kindlasti selle sarja kõige pikem etapi nimi. Sama ei saanud öelda raja või õigemini ühe ringi pikkuse kohta, mida oli seekord vaja läbida kaks korda. Foorumites tõmmati enne võistlust saag käima, kuidas poolmaratoni sõitjad julmalt teisele ringile minejaid blokeerima hakkavad ja sõita üldse ei saa. Kuidas tegelikult asi välja kujunes, loe juba altpoolt.

Andre:

Transpyri ettevalmistuse jubedused seljataga, võis vormikontrolliks maastikuratta mitteametliku reitingu indikaator-võistlusele velo taas joone taha ajada.

Hea oli see, et Taaramäe oli ka trenni raames kohale veerenud ja kohe alguses pani sellise valusa tõmbe peale, et kohe hakkas punt igast otsast kärisema. Peale alguse singleid avastasin, et olen sellises pundis kus taaskord ilmselt olema ei peaks (Maasikmets, Austa, Saarnits jne). Lähituleviku peale mõeldes tähendas see vaid ühte, et varsti varsti hakkavad asjad piirajasse jooksma.

andre_lähte16

Esimene purakas pandi kohe jooksikute püüdmise eesmärgil peale alguse kruusale jõudmist – napilt kannatasin ära. Esimesele singlile sukeldudes sai selgeks, mis metsavahel saama hakkab. Kuna vihma polnud sealkandis juba 2 kuud tulnud, oli märksõnaks tolm. Ja mitte mingi selline tolm, mida sul naine nädalavahetusel lapiga riiuli pealt ära tõmbab, vaid selline tolm, kus nähtavus on paar meetrit ja seda kõike kände ja kive täis singlil pulss punases.

Kannatasin esimese singli ka ära. Kui sõidetud umbes 18-20 km siis keerati vasakule raputavale põllu tõusule. Jäime Rebase ja Ojaveega maha. Seda paljuski ka selle pärast, et Rebane pani ühes tolmupilves singlil üle lenksu. Sellele järgnenud kruusal imesime ilusti taas järgi. Tunne oli veel OK ja kallasin kogu pundist mööda Kattai tuules mäefinishit tegema. Austa oli õnneks selleks ajaks minema sõitnud.

andre2_lähte16

Peale seda läksin vedama ja sain singlitel ilusti ees olla. Teisel ringil kordus kõik taas uuesti. Põllu singlil jäime Ojavee, Sepa ja Rebasega maha. Mul hakkas vaikselt masinavärk kinni jooksma. Enam ees punti püüdes liiga vedama ei kippunud. Jõudsime järgi just klassikalisel hetkel – enne mäefinishit. Meil kõigil pulss punases, eesolijad olid omakorda viimased minutid rahulikult võtnud. Peale mäge jäin uuesti koos Rebasega. Sepp jäi veel kaugemale. Ojavee sättis ennast eesoleva pundi viimaseks ja läinud ta oli.

Vaikselt hakkas krambihoiatus märku andma. Jook oli ka otsas. Lasin Rebasel minna. Viimasel asfaldi ületuse jootmisalas lunisin AT Spordi Dedovilt juua ja ta andis – tänud! See aitas lõpuni tulla.

Hiljem vaatasin, et see Maasikmetsa punt liiga kaugele ei jäänud, 1,5 min, aga midagi juurde polnud ka võtta. Meeskondlikult olime 5!

Mihkel:

Alguses sai mitmest konkurendist mööda sõita ja kiirus oli päris hea. Seejärel jõudsin Lähtesse, parkisin auto ära ja läksin sooja tegema. Kuna sõitsin nädala sees raja läbi, siis teadsin, et midagi väga lihtsat ja lühikest ei tule siit.

Peale starti kruusale jõudes oli ikka vana hea rõve tõmbamine ja tolmupilves väga midagi ei näinud. Esimese singlikaskaadi viimasel singlil sain vabasse vette ja päris riskeerivalt painutades jõudsin järgnevatele kiiresti järele.

mihkel_lähte16

Põllu järgsel HG kruusal hakkasin tagurpidi liikuma ning Randmad, Eriksonid ja muud sellid läksid. Jäin pidama Pelotoni Maimre, Ellingu, Kanneli, Lasse, Viira ja teiste tüüpide gruppi.

Peale asfalti ja prügiala teadsin, et tuleb ärevam mets ja hoidsin ette. Maimre ja Kanneli tuules väga hull passimine ei olnudki singlitel. Mäefiniši paigutasin enne sõitu “pigem mitte sõidetav” kategooriasse, aga ego vajas toitmist ja punnisin sealt üles ära kuidagi. Muidugi lõid sellest pingutusest kõikvõimalikud näidikud tumepunasesse ja järgmised 500m olin koomas.

Esimese ringi lõpus hakkasin end järjest paremini tundma ning Kanneli õhutusel leppisime kokku, et teeme kõik kruusal koostööd. Martten Kaldvee, kes muidu oli väga passiivne grupis, tegi kiirenduse ja hakkas teise ringil uuesti esimesse singlitega metsa keerama, aga ohh üllatust, enam ei pidanud seda osa sõitma. Väiksemgi naljakas seik tummisesse päeva.

mihkel2_lähte16

Uuesti Vedu metsa jõudes, näitasin kuidas siin sõitma peab ja sain väikse vahega eest ära kuni nägin Rivo Pajuri selga. Ega tegelikult tegin tempoga endale liiga ja oligi tarvis aeg maha võtta.

Lõpus ühinesid meiega eestpoolt Virgo Karu, Emery Lepp ja Priit Tuisk. Üsna tundmatu sektor minu jaoks ja tegin näo, et siia ma peakski kuuluma. Omaarust suutsin üsnagi viisakalt kogu sõidu jooksul kruusateedel oma panuse anda, mida just igapäev ei juhtu füüsiliste võimete puudujääkide tõttu. Õnneks oli ratas ka hästi kerge, sest viimane joogi jäänus mulksus pudelis nagu Kopli trammi põrandal intertsjõudude käes loksuv astosiaali kehavedelik(ud).

Viimasel singlil, juurikate peal, kus ma kolmapäeval trennis nipli panin, leidis Tuisk täpselt sama juurika üles ning eeskujulik nippel oli reaalsus. Tema tagajooksu trajektoor käis üle ka minu lenksust ning alguses oli mul juba paanika, et piduriheebel oli korraks kadunud. Õnneks liikus kogu pidurilink paigast ära ja selle sai tagasi väänata õigesse asendisse.

mihkel3_lähte16

Peale viimast vahejuhtumit saime Karu ja Kanneliga eest ära. Päris lõpus suusaradadel Karu kiirendas korraks, aga ma otsustasin, et aega on veel. Esimesel tõusul jätsin Kanneli ja sain üsna pea Karu kätte. Paar tõusu enne lõppu ta vist kergelt ikaldus ühes liivases kohas ja sain väikse vahega üksi eest ära. Liivasel jooksukal mõtlesin küll, et nüüd ta tuleb ja jookseb minust üle lihtsalt, aga õnneks hoidsin lõpuni ära oma koha.

Tulemuseks väga hea 31. possa, mis on võimsalt teine parim tulemus EC sarjas. Kõik teised vanad keevitasid ka korralikult ja sõitsid välja häid kohti ning tasuks meeskondlik 5.koht!

Tarmo:

Kaks päeva ennem Lähte maratoni potsatas postkasti Mihkli kiire kokkuvõte rajast, et on 2 ringiline, singlitega ja seletas täpselt millal tuleb Villu Veelist mööda sõita, et saaks omas tempos liikuda. Lisaks, et osa singleid on roosaks värvitud ja tänu sellele oli rada enamvähem selge.

Sisenesin stardikoridori enesekindlalt ning kindla otsusega panna kohe alguses korraliku puraka. Start, kõik tundub norm.ainult purakat ei tule, äkki tuleb, kui kruusale jõuame, ei tulnud seal ka, sõideti mööda vasakult ja paremalt. Enda klubilistest pani kõigepealt mööda Janek Maidla, veidi hiljem kergelt allamäge kruusalõigul lendas mööda Taikki.

Lõpuks suutsin ikka mingil pundil sabast kinni saada, Taikkil sai vist ka nitro otsa ja vajus meie punti. Hakkasid tulema esimesed singlid, ennem mida Mihkel oli soovitanud Villust mööduda, vaatsin ringi, Villut ei paistnud ning jäin sinna kus olin. Esimesed singlid, ikka ei mingit purakat, positiivne et saime Maidla pundi kätte.

Jälle kruus ja jälle hakkan pundiga vahet sisse laskma, aga õnneks ilmus tagant Kaido Kriisa ja tassis mu pundile jälle järele. 17. km oli Mihkel soovitanud uuesti Villust mööduda, vaatasin ringi ja Villut ikka ei paistnud, sisenesin singlisektsiooni Kaido tuules. Kahjuks viskas tal varsti keti eest maha ja ta pidi kiire pit-stopi tegema.

tarmo_lähte16

Kuigi ma otseselt ennem singlile jõudmist Villut ei näinud, siis motomeeste singlil selgus, et Villusid oli rohkem kui üks. Pärast motomeeste singleid, pandi kruusa peal jälle gaas põhja ning enamus punti sõitis eest ära, jäime kolmekesi, kuid koostöö laabus ning pärast mäefinišit olime pundi jälle kätte saanud. Järgmisele singlile sukeldusin juba esimesena, kuid seda pidu polnud kauaks, kuna sain sõrme jämeduse roika tagajooksu, tegin kiire peatuse, selle jooksul lendas ca 20 meest mööda, nende hulgas ka Kaido.

Nüüd tuli ka purakas, ringi lõpuks olin kogu seltskonna jälle kättte saanud. 53.km prahialale jõudes läks rapsimiseks, kes ennem kitsale tõusule saab, mõned Villud olid minust kiiremad ja selle tulemusena sõitis Vabajooksu Taaniel ühe kaaslasega eest ära. Ennem motomeeste singlit õnnestus ikkagi pundi ette saada ja vajutasin gaasi põhja, ehk õnnestub Taaniel veel ennem kruusa kätte saada. Kahjuks panin kogu järgneva kruusa üksi ja kogu punt jõudis ennem mäefiniši tõusu jälle järele, õnneks möödumiseks neil väga jõudu enam ei olnud, ainult Priit Prous näitas oma eraldistardi võimeid ja pani järgneval kruusalõigul mööda kui rakett. Singlile jõudes sain kätte ka Taanieli ja krampidega võitleva Viira. Lõppu väga ei mäleta,kuna purakas sai otsa, jube raske oli, üle lõpujoone veeresin 59-na.

Saiake oli hea, supil puudus maitse, rada oli tipp-topp.

Kaido:

Poola tuurilt tulnuna on väsimus ikka veel sees ja ega nädala sees mingit trenni väga ei teinud. Minu jaoks uus rada (eelmine aasta ei osalenud) – ainult Lähte suusarajad on natuke tuttavad, kuna seal on aegu tagasi Prükkel CUP raames üks võistlus peetud. Stardipaiga parkimisheinamaal olid juba korralikud tolmu-tuulepuhangud ja ega see võistlusrajal siis teistmoodi saanud olla. Mihkli juhatusel natuke suusarajal soojaks ja kohe varakult starti, et ei korduks sama lugu, mis Vooremäel – startisin 101-200 sektori lõpust.

kaido_lähte16

Sellist rahulikku starti nagu Poolas siin ei tunta ja kohe alguses keeratakse korralikult peale. Üritad seal miskit positsiooni saada, aga ega väga ei õnnestu. Võtsin endale orientiiriks Allan Harandi, kuna tal esimesed etapid hästi välja tulnud ja lootsin salamisi siit korralikku kohaparandust võrreldes esimeste etappidega. Alguse vastutuule kruusal sõitsime Janekiga ühes grupis ja kui rada metsavahele pööras, siis sain väikese ponnistuse peale eestpool startinud Taikki ka kätte.

Uuesti kruusale jõudes oli näha eespool ühte gruppi, kus olid ka meie klubi Tarmo ja Janek sees ning seetõttu mina oma grupis vedama ei kippunud. Taaniel Toomingu jt tugevate vedamisel tõmmati meie grupid omavahel ikkagi kokku ja üritasin siis CCRM 1 tiimi mehi seal jõudumööda aidata niipalju, kui võimalust ja jaksu oli. Ringi lõpus vedas kruusal väga valusalt Onnineni Arvo Sala ja tänu temale saime kätte päris suure grupi, kus oli ka Lasse. Esimese ringi lõpus oli juba selline tunne, et võiks selle võistluse siin ära lõpetada, aga ei, 30km vaja veel kannatada.

kaido2_lähte16

Teise ringi metsavahel läks Tarmo grupi ette ja sõitis väga muljetavaldava vahe sisse – kahjuks järgnes sellele pikk vastutuules kruusalõik, kus grupp selle vahe Reimo Nooki vedamisel jälle kinni võttis. Tarmo jäi grupi peasse ja tundis seal ennast hästi, aga CCRM 1 tiimi neljas mees oli nüüd sellest pundist maha jäänud ja ootasin, kes tagant tulemas on. Ja sealt ta tuli – kadumaläinud eraldistartide hirm otse Poola treeninglaagrist – Taikki. Mees lendas minust sellise hooga mööda, et oli tegemist tuulde saamisega. Hing paelaga kaelas inisesin tuules ja eesolev punt hakkas kiiresti lähenema.

kaido3_lähte16

Võtsin viimase jõu kokku ja tegin ka ühe vahetuse, et Taikki saaks veelkorra tõmmata ja vahe kinni sõita. See õnnestus. Meiega jõudis kaasa tulla ainult vana rebane Harand, kes kõik selle aja tuules istus. Lõpu eel metsas oli Taikkil juurikate peal väike ikaldus, aga kui selline pauk on jalas, siis pole mingit muret väike tekkinud vahe jälle kinni sõita. Mina jäin Harandi tuules Taikkist maha ega hakanud ka mingeid vigureid seal välja mõtlema. Suusaradadele jõudes sõitis tagant selga grupp, aga tagasi ei vaadanud, sest ees paistis Veiko Viira, kellele küll lähenesime, aga finishijoon tuli seekord enne. Lõpus tuli võidelda ka tugevate krampidega, aga mööda keegi ei läinud ja suutsin oma possa säilitada.

Kordaläinud päev ja CCRM 1 tiimil võimas tulemus!

Ahto:

Pärast Poola tuuri kadus aeg näppude vahelt. Alles neljapäeval sain aega ratta kokku panna ja reedel tööle-koju sõita, et natukenegi rattatunnetust taas leida. Mis seisus jalg on, ei olnud mingit aimu.

Ennoki ja Brunoga tegime Lähtes korralikult sooja ja asusime joonele. Nagu eelmiselgi aastal läks minu jaoks parim stardijoon paremalt. Toimis taas imetabaselt. Suht kohe jõudsin Kriisale kõrvale. Kas jälle alustasin liiga teravalt nagu Vooremäel? Ei alustanud. Enamusel Poolas käinutest oli starteriga probleeme.

Suusaradade viimases sektsioonis panid kõik minema. Enne esimesi singleid kruusalõigul tuli selg ees vastu Pohl keda hakkati kohe teiste A&T meeste poolt utsitama. Samal kruusa sirgel inisedes silmasin paremalt metsa singlitelt tulevat K-tähega punases vormis Vaderit. See andis duhhi juurde. Äge!

ahto2_lähte16

Lõpuks keerasime esimestele singlitele ja ei saa mootorit tööle. Eesolevatest ratturitest tekkinud tolm segas trajektoori valikut. Samas tolmus tuli juurikatest ja kividest mööda laveerida. Paar sõiduviga ja olukord võttis uppuva laeva noodid. Hakkasin teistele jalgu jääma.

Karjääri singlite kandis seisis raja kõrval Bruno, kes kaifis FF tüüpi rehvide rõõme. Olin valmis appi jääma, aga kamandati rajale tagasi. Laenasin ballooni kuid Bruno selle tehnoloogiaga hakkama ei saanudki. Õnneks oli rajal balloonimehi veel kellelt abi tuli.

21.km-l sain lõpuks mootri käima. Eriti meeldis ringi viimane kolmandik kus olid singlitega segamini kraavid, kivid ja veidi suuremad juurikad.

Teise ringi alguses suusaradadel nägin, et Brunn oli saanud end õnneks kiirelt liikuma ja rassis järgi. Kaugel ees paistis juba Raino selg. Tänu taganttuulele sain teise ringi esimestel kruusadel selle pundi saba peale. Vahetasime Rainoga paar sõna ja keevitasime edasi.

Karjääri singlil suutsin, nagu esimeselgi ringil, ühes vasakule ülesse keeravas kaussis kurvis end küllili keerata. Erinevad rööpad ja kausid on minu vana leivanumber. Korjasin end ruttu kokku ja lükkasin tagant tulnud Rainole hoogu juurde. Paari järgneva laskumisega tegin kaotatu tasa ja hakkasin juba mäefinishit ootama.

Laekusid selle hooaja esimesed krambid. Esimesed näpistamised olid juba veidi varem kuid lootsin, et äkki pääsen sellest piinast. Magneesium sisse ja ilutulestik jätkus. Silm kiikas juba pardakompuutrit, et huvitav kui suur see tikutops täna on?

Viljar Kriis tuli nõks enne mäefinishit selg ees vastu nina tahmane ja silm udune. Mäefinishi küngast ma isegi ei proovinud sõita, kuna see oli pigem võistlus selle peale, et kes sealt kiiremini üles jookseb. Isegi kui oleks läinud proovima, siis punnid viimase kolmandiku peale jalg kangis ja ikka jooksed.

ahto_lähte16

Suurele teele jõudes teadsin, et on vaja kruusalõik ära kannatada ja, siis tuleb raja kõige ägedam osa. Igaks juhuks viskasin pilgu üle õla ja nägin Rainot umbes 30m kaugusel. Ootasin ära ja pressisime koos eesolevale pundile järgi. Enne metsa keeramist ütlesin Rainole, et nüüd tuleb singel. Spurtisin metsa esimesena ja sain vist minema. Selja taha aega vaadata polnud kuna see rajaosa nõudis rohkem tähelepanu. Kuulsin, et keegi rassis ikkagi kaasa. Suuremate juurikate sektsioonis kõlas tagant mats ja valus ohe.

Enne suusaradadele jõudmist suuremalt laskumiselt paremale keerates sain esimest korda aru, et vahe jälitajatega oli umbes 70m. 5km silti nähes pelgasin juba, et see punt neelab mu täna alla. Rada jooksis põldude äärt mööda vasakule ja paremale. Kohati oli tuul maitsvalt vastu, mis tegi olukorra teravamaks. Õnneks sain liivastele suusaradadele enne hagijaid, kus see punt vist lagunes.

Üle joone tulin enda EC parima kohaga 131. Väga hea meel selle üle, et meie mõlemad tiimid tegid hooaja parimad tulemused. Rada oli kindlasti ägedam, kui eelmisel aastal ja kahel ringil olnud sõit ei häirinud vaid pigem meeldis.

Taikki:

taikki2_lähte16