CC Rota Mobilis

Alvar, Janek ja Raino ehk meeskond “CC Rota Mobilis”:
On reede õhtu ja kell näitab 20.30. Kolm onklit Tallinna eri paigus on pingsalt ekraani jälgimas. Käimas on nädalaid kestnud ettevalmistuse finišisirge – Karepa maakaardi lahkamine. Lasime lidari lendu, sõitsime kõik kitserajad 15km raadiuses Karepalt läbi ja proovisime ka Rutja lennuväljale maanduda. Tund aega kestnud lahkamine päädis selge nägemusega rajameister Halliku käekirjast – eksida pole võimalik, siin need punktid homme saavad olema…… Täpselt 100 km tuli kokku. Oeh, unustasime, et stardis on ju ka Tõnis Erm ehk Eesti oma Chuck Norris…. “Chuck Norris jookseb 100m ühe sekundiga, sest ta teab otsemat teed!”

Jätkab Janek ‘Ziil’ Leer:
Hooaeg on lühike ja tuleb haarata kinni kõigist võistlustest, et võimalikult palju starte kokku saada. Bike Xdream on olnud alati üks huvitavamaid võistlusi ja eriti veel sügisel ilusal Eesti maastikul. Ilmataat oli helde ja õnnistas sooja ning kuiva ilmaga. Natuke kõhe oli lühikese vormiga peale minna, sai otsustatud ka käiste ning põlvikute kasuks.

Kui Alvaro midagi teeb, siis seda suure innuga ja pühendumusega. Meie ettevalmistusse kuulusid orienteeriumise treeningud päevakute käigus ja lõigutrennid Harku maastikul vastiku vihmaga. Veebipõhine strateegiakoosolek. Käepärastest vahenditest (koerarihmast) veorakmed valmistasimee juhuks, kui tempo läheb liiga kiireks Alvaro jaoks.

Stardinimekiri oli pikk – 122 tiimi ja enamus tiimid koosnesid paarist tugevast jalgratturist ning vähemalt ühest orienteerujast, kelle peamine ülesanne oli ratturid ilusti metsast tagasi finišisse tuua. Aega oli selleks 4h ja läks hästi, kui selle käigus leiti ka mõned punktid üles – korraldaja oli 30 KP-d kaardile märkinud. Rajameister oli välja hõiganud, et esimesed tiimid sõidavad kuskil 100km. Meie mõtlesime, et oleme tublid, kui nelja tunniga 70km ära teeme. Sellepärast saigi raja planeerimisel lõppu mõned otsustamiskohad jäetud, millised punktid tasub vahele jätta (KP45, KP50).

Raja planeerimisega saime etteantud ajaga hakkama ja Ahja jõgi poolitas meie marsuudi kaheks, mille keskel oli ka üks joogipunkt.
Stardist saime minema esimeste tiimidega koos ja võtsime plaani vasaku poole kaardist esimesena läbida. Meiega koos tulid esimesse (KP48) punkti Viimsi Sport ja alguses liikusimegi nendega koos. Mereäärsesse punkti (KP44) liikudes läksid meie teed pisut lahku (Viimsi esimene kahest “pirukast” tol päeval) ja saime eest minema. KP43-st väljudes tekkis väike arusaamatus, kui olime suurel teel ja hakkasime Rainoga tuure üles võtma, kui korraga Alvaro karjus tagant, et oleme valel teel. Õnneks oli ta vaadanud kompassi ja sai aru, et liigume vales suunas. Kiirelt ots ümber ja tagasi õigele teele.

Edasi kulges punktide korjamine ladusalt, kuni sõitsime KP34-st mööda ja seda lihtsalt ei märganud. Team Compressport läks meist mööda ja said edumaa sisse. Meil kulus eksimusele 3.45 (kosmos), mis tuli sõiduga jälle tagasi teha. Joogipunkt oli raja keskel ja sinna jõudmiseks olime läbinud 53km kulutanud ajast 2h25min. Oli selge, et kõiki punkte me ära ei jõua võtta. Pikalt kõhklesime, kas KP50 võtta või siiski vahele jätta. Tundus lihtne punkt ja kiirel pinnasel, aga tegelikult oli sinna edasi-tagasi4km ja kulus võtmiseks 8min. Tagantjärele tarkus oli liiga suure hinnaga!

Üks punkt oli pandud Kunda linna südamesse ja selle tabamine teederägastikus tundus esmapilgul üsna võimatu. Samas selle vahele jätmine oleks tähendanud mõttetult palju tühjasid kilomeetreid, seega võtsime riski ja suundusime linna. Ilmselt olid elanikud laupäevaks läinud aiamaadele ja tänavad olid inimestest ning autodest hõredad. Linnas jõudis ka Viimsi Sport meile järele. Kundast tagasi finišisse oli alles aega jäänud kõigest 30min ja tuli teha kiirelt otsused millised punktid jõuab ning tasub veel ära korjata. Tundus loogiline, et jäävad võtmata (KP45, KP51 ja KP53) seega padavai Toolse linnust kaema. Finišisse jõudsime poolteist minutit enne kontrollaega (juhhuu!) ja 27 punkti eest anti meile tubli 10. koht.

Saanuks veelgi paremini, aga oleme rahul sellega, et võitjate tiim Smells Like Team Spirit, kus oli ka meie klubiline Andre tegid sarnase raja, mis meilgi plaanis oli. Täname korraldajaid laheda raja, maitsva salati ja sujuva korralduse eest! Ilmataati kiidame päikeselise ilma eest

Alvaro mõttevälgatused:
* Ära kunagi mine võistlusolukorras proovima midagi, mille toimimises Sa kindel pole. Millegipärast reageeris aju väljakuulutatud kaardi 1:42 000 m mõõtkavale sedasi, et vaja on suurendusklaasi selle kirbukaka lugemiseks. Mõeldud tehtud – Suunto pöidlaluup külge ja korras! Tahad teada, kas töötas? LOOMULIKULT EI TÖÖTANUD!
* Ah et kas midagi toimis ka? Toimis küll – Janeki rattale paigaldatud suurepärane haakeseade nimega “Suisaluga rihma otsas jalutuskäigule”. Ja lühike võistlusvorm oli idekas!
* Kudos Compressport tiimile, kellega sai maid ja puid jagatud algusest lõpuni! Olime natuke kiiremad, aga Heiti Hallikma terane silm hoidis neid kogu aeg neid meie kandadel.

Rõmeda šašlõkibaaris kaloreid ammutamas

Raino omalt poolt lisab, et nii head meeskonnatööd ei mäletagi. Võistlustracki stardieelse planeerimise ülesanded olid ette paika pandud. Saime 5 min enne stardipauku plaani valmis ja pidime siis veel aega parajaks tegema – sellist asja pole minul enne juhtunud. Enamuse aja sõidust olid kõik kaardi peal “kaasas” ja pädevad vaidlema ja tänu sellele tuli ka vigasid vähe. Väga rahul ja nukid kaaslastele – loodetavasti kutsutakse järgmine kord ka kaasa.

 

Tõnis Erm, Toomas Elling, Andre Kull – Smells Like Team Spirit

Andre – kolmekordse maailmameistri ja lisaks 6-kordse tiitlivõistluste medalisti Tõnis Ermi esi-domestique blogi sissekanne.

Kõik sai alguse 16.08.20 saabunud lakoonilisest e-kirjast Tõniselt, mille sisu oli järgmine:

Tere,
Selle aasta Bike Xdream toimub 10.10 Karepal. https://www.xdream.ee/vaude-bike-xdream-info
Meil siis stardinumber – 1.
Jõudu ja tervist,
Tõnis

Olin 5 päeva varem ennast Pirital pilbasteks kukkunud, lakkusin haavu ja üritasin ennast uuest üles korjata, et nüüd siis minu jaoks ärajäänud TT eestikate moraalsest ja füüsilisest valust üle saada. Kuna ürituseni oli 2 kuud aega, olin siiski optimistlik. Paraku kõik nii libedalt ei läinud ja olin veel kuu enne starti täielik invaliid. Ilmselt aitas õlu, võimlemine, tahtejõud ja ülikülmaravi (-120 C), või veel midagi muud, aga õigeks ajaks olin 90% valmis. Segadus tekkis kolmanda tiimi liikmega, kelleks pidi algselt olema Emeri Lepp. Nimelt õnnestus tal võislusnädala alguses haigeks jääda. Suht viimasel hetkel (neljapäeval) lükati tanki Lääne Tallinna satelliittkülade üks vahvaim tallaja Toomas Elling, kes oli kaarti täpselt ühe korra käes hoidnud ja see oli 1985 aasta Mitšurini Nimelise Sovhoosi päevaku raames, peale mida otsisid Toomast pool ööd sovhoosi agrotehnikute päästesalk ja kohalik miilits.

Igal juhul oli taas formeerunud meeskond “Smells Like Team Spirit”. Täpsemlt oma läbielamistest räägib Toomas ise. Ülbitsen siin, nagu oleks ise mingi topograafiline mõngel – mul pole lenksul kaardialustki 🙂 

Toomase vahepala:

3 päeva stardini.
Tuleb sõnum Eesti meistrilt temposõidus ja triatlonis ja kes teab mis spordialadel kõik veel. Emeri Lepp uurib, kas oleksin nõus Teda asendama rattaorienteerumisvõistlusel, kuna on veidi tõbiseks jäänud. Pikemalt süvenemata vastan “Jahh!”. Sõpru tuleb ikka aidata. Soovitan Tal nimi siis ümber regada minu oma vastu. Samas Lepp jätkab klassikalise raviga ning vaikselt loodab ikka ise stardis olla. Kasutab kahte mokkamööda abivahendit : rumm Zacapa ja tequila Gran Orendain Extra Anejo.

2 päeva stardini
Emeri ravi ei ole oodatud tulemusteni viinud. Juba komistab meditsiini ääremaadele. Nõid Nastja ja tundmatud vanahiina meetodid on välja otsitud. Kui mees annab teada, et turgutab ennast Coca-Cola – ingveri kompotiga, saan esimest korda aru, et asjad ei ole päris hästi.

Peetri Coop’i tasuta reklaam

1,5 päeva stardini
Ingveri kompott loomulikult mingit raviprogressi ei saavuta. Tulevad esimesed küsimused minu sõiduvormi ja orienteerumisoskuste kohta. Olen enesekindel. Ikkagi 2001 aastal Prükkel Cup III koht ja kaarti oskan ka hästi lugeda. Praha linnas leidsin Karli silla ning Nepomuki samba kenasti ülesse. Paar-kolm korda kõndisin enne mööda, aga suures plaanis ikkagi olin rahul. Soovitan siis nimi ümber regada.

24h stardini
Asi läheb tõsiseks. Kordamööda hakkavad helistama Kull, Erm ja Lepp. Kull peab pika loengu, kui keerulise spordialaga on tegemist, milliseid võimeid see eeldab ja kui palju kogemusi Tal endal on. Samuti annab Kull vihjamisi mõista, et oleks parema meelega minu asemel näinud mõnda kindlamat meest. No näiteks oma klubist või nii. Ermi kõne on asjalikum, üldse tundub väga põhjalik tüüp olema. Hakkan taipama, mis minult oodatakse. Ja lähen juba natuke närvilisemaks. Lepp hakkab muretsema ja tuleb minu juurde koju. Vaatab mu ratast, seadistab kompuutrit, hindab rehvivalikut, kruvib külge mini aerobarid ja loomulikult järgnevad järgmised juhised. Kõrvu jääb hirmutamine, et kruusal pean tõmbama min avg 38km/h. Natuke saan kiita ka, et pole alla kruttinud toredaid kergeid rehve Conti Speed King. Kullile selline asi ei meeldiks, pidi kohe sõbralistist ära kustutama.

12h stardini
Lepp postitab mulle Toolse ja Vainupea jõgede pilte. Väidab, et need tuleb ilmselt joostes kiirelt risti läbida. Saadab ka Selja jõe pildi. Õnneks olen telo enne välja lülitanud.

Stardieelne öö
Näen unes, et Erm ja Kull jätavad mind stardis kohe maha.  Et eksin ära ja jään mereääres ühe männi alla istuma ja nutma. Öö on rahutu.

Stardihommik
Otsin kaardilt, kus kaugel asub selline koht nagu Karepa. Vou, päris kaugel. Sõites sinna helistan Kullile. Uurin selle nime ümber regamise kohta. Asi pidi korda saama.

Stardiplats
Kõik enamuses tuntud ja maratonidel nähtud näod. Kõrval parkivast autost hüppab välja sõbraliku olemisega tüüp ning tahab kohe suhelda. Uurib minu käest kaardialuste kohta. Ma ei saa aru, millest jutt. Siis silmab mu aerobare ja ühmab “Nojah, sa oled ju tööloom, sul kaarti polegi!”. Sarnast huumorit teevad hiljem minu kulul veel Suisalu, Kübar ja teised.

Stardieelne koosolek
Kokkulepitud ajal toimub Ermi korraldatud koosolek ja stardi järgsete võtme-teeotsade läbimine. Saan aimu, mis juhtuma hakkab. Erm ja Kull tulid võitma!!? Juba viidigi jõe äärde ja pea läbimatusse padrikusse. Peas on ainult üks mõte- Toomas, ära mitte midagi pekki keera. Ära küsi enam lolle küsimusi, hoia madalat profiili, küll kõik laabub. Uurin siiski veelkord selle nime ümberregamise kohta. Vastust saamata.

Start
Rahvast on ikka kõvasti kokku tulnud. Äkki üle 300 osaleja. Erm tundub olema kõva autoriteet. Kõik teretavad Teda. Jagatakse laiali kaardid. Minul selle plastiku vastu huvi puudub. Nagu Jaapani film hiinakeelsete subtiitritega. Ermile tundub see kaardivärk olema best part of the show. Ja tõsi ta on. Päeva parim track on tõsiasi. Ülejäänud on vaid vormistamise küsimus.

Sõit ise
Suurepärane kogemus. Tänud kutsumast, Härrased!

Finiš
Kohalik “Möla-Madis Kiviloo” õnnitles meid kiire sõidu eest. Minu nime jättis vahele. Polnud ikkagi kirjas. Erm käis jooksuga kuskil ära ja mingi paberilipikuga tagasi tulles ütles, et meie võitsime. Kuna päev oli niigi igasugu segaseid sündmusi täis, siis jäin uskuma. Mul oli hea meel, et poiste plaane pekki ei keeranud. Väga hea meel.

Ja tagasi stuudiosse (Andre jätkab):
Selgus see, et tuleb ilmselt 100 km päev. Peamised konkurenid Rattabaas (Malsroosi tiim) ja leedukad. Ma ei hakka lugejaid üksikasjadega tüütama, aga kokkuvõttes oli päris toores pingutus, sest tegemist oli pea 100% sõidumeeste trassiga, kus pidi hirmsamat moodi peal hoidma.

Mõned ärevamad numbrid Wahoo GPSist:
5 min peak avg speed – 40 km/h
10 min peak avg speed – 37,1 km/h
5 min peak avg power – 351 W
NormalizedPower 3h ja 45 min – 281 W

Paar korda, kui leedukatega kokku saime, pidime veidike veiderdama ja need olid ka ainukesed korrad, kui hoo alla lasime. Elling elas hästi sisse. Ilmselt oli ta Elioni režiimis ja ei saanud päris hästi aru, mis toimub “Kui nad meist kiiremad on, kuidas me siis neid võidame” jne. ja Tõnis ehmatas mind umbes 1.50 h peal, kus laekus info, et hakkab ära kustuma.

Tavaliselt juhtub see umbes 2,5-3 h peal. Õnneks reguleerisime koheselt veidi tempot ja toppsime talle geele ja sundisime jooma. Müstiliselt ärkas ta ellu ja suutsime veel täiesti lõpus koos tõusu 470 W vajutada. Sellist asja pole veel kunagi olnud. Aga ikka oli tunne, et siit tuleb äkki 3 sekundiga teine koht. Põhjuseks oli leedukate arusaamatu rajavalik ja me ei saanud kuidagi aru, kas nad on meist punktidega ees või taga. Fakt on, et nad olid meist tol päeval kiiremad. Küsimus oli nende trackis. Finishis selgus, et nad olid pidanud meist pea 8 km rohkem sõitma. Meie aeg 3.44.45, 100,6 km ja kõik (30 p) osutus ikka päeva parimaks. Malsroosi sats tõmbas ka leedukatele alukad kannivahele ja võtsid ise teise koha. Smells like team spirit indeed!

Tänud Tomile, Tõnisele! Hoaime peal!

TULEMUSED

Fotod: Fotod: Aldis Toome ja erakogu