EMV maastikurattasõidus 2013
Eesti Meistrivõistlused maastikurattasõidus jõudsid 2013. aastal uuele tandrile – Keilasse. Aasta tagasi oli hurjutajaid ja naljamehi küll, kes vaid tankimäge teadsid ja siis raja ümber suusastaadioni käima panid. Peale võistluse toimumist pole kuulda ühtegi kobinat raja raskusastme kohta, mis oli Eesti olusid arvestades vägagi EMV maine vääriline. Rohkem heietamisi saab lugeda foorumist, aga meie tõdeme vaid, et M eliidis näidati kätte, kus liigub maailma eliit võrreldes Eesti tasemega, ning keskendume karvajalgade ja tsainikute ehk seeniorite võidusõidule.
Andre Kull – EMV 5. koht SEN1 klassis:
Nonii. Taas eestikad ja saiavormi pealt ei tasu ja peale minna? Sai siis sätitud ja rihitud niipalju, kui oskused ja kogemused lubasid, et just 20.07.2013 see purakas jala sees oleks. Eelnevatel nädalatel sai paar korda rada uurimas käidud. Tundus selline, millel ka 80+kg konkurentsis võiks püsida.
Rajast: Tõusud – check (sellised, millest saab jõuga üles). Singlid – check. Koht, kus saab maoli panna – check. Tõus, mis vajab erilist lähenemist – check. Kokkuvõttes mitte küll nii ärev rada, kui eelmine aasta, aga täiesti arvestatav.
Check – Haanja poisid karistatud
Imelikul kombel kutsuti mind M. Krusemani ja L.Nõlviku järel kolmandada starti. Aga alguses ma liiga rapsima ei hakanud ja esimese tõusu otsas olin ehk 10-12. Möödusin algatuseks maoli pannud meestest, nende hulgas ka Lassest, kes oli sukeldunud pinnase proove võtma. Esimesed 3 ringi suutsin püsida tempos, mis tagant järgi oleks isegi medalit lubanud. Siis tuli tagant Rivo Pajur, kelle tempos suutsin ma liikuda umbes 1,5 ringi ja siis hakkas ta vaikselt eest libisema ja pidin talle nukralt lehvitama, sest tema minek oli mulle liiast.
Pildil olev tõus polnud nii leebe, nagu siit paistab
Tõusudel tundsin ennast hästi – see tunduski põhiline koht, kus võrreldes teiste tallajatega edu sisse sain. Paar korda sain veel Pajurile ja temaga koos liikunud Tõnno Palmile lähemale, aga siis oli ka kõik. Edasi kühveldasin peamiselt koos Mõttusega. Astmega laskumise järgset teravat tõusupõksu võtsin teadlikult kõik korrad joostes. Ma ei tea, kas see oli kõige parem valik, aga eriti vist sellega ei hävinud. Brunn röökis raja kõikides võimalikes ja võimatutes kohtades, et ma ikka KORRALIKULT PEAL HOIAKS ja kindlasti Tarmo Mõttuse ja Pait Hirve ära karistaks. Krt mees, need polnud ju minu klassis, aga võtsin ikka Brunni nõuannet kuulda ja karistasin nii nagu jaksasin.
Andre kallab kiharate lehvides peale
Raja ääres oli üldse palju rahvast ja klubist veel Helina, Marion, Asse ja Rain toetamas. See tekitas täitsa võistluse tunde. Finishiks olin ennast korralikult kapsaks sõitnud ja ega enamat võtta vist polnud. Ära sai surutud nii mõnigi paberi peale oluliselt kõvem mees. Tulemuseks üle ootuste hea 5-s koht.
Erilised tänud André Kauk „Juuniorile“ , kes perfektse täpsusega jootmisalas tegutses ja Antile hea sauna ja afteka eest!
Ja lõpetuseks veel, et kui sa ikka veel 2 aastat tagasi Cofidise särgis sõidad, siis on vist natuke imelik seeniori klassi lammutama tulla?
Kaido sõna otseses mõttes imemas tagarattas
Tasuks 7. koht SEN2 klassis
Pildimaterjali Flickris
Pildimaterjal Urmas Lepik
Pildimaterjal Keila linn