CC Rota Mobilis

MTB Šiauliai on Leedu analoog meie oma Rõuge Tuurile ehk siis kolmepäevane maastikuratta mitmepäevavõistlus. See sai klubi kalendrisse võetud seetõttu, et ta on lähedal, soodne, uudne ja moodne! Ja kohalik tuuride kroonimata  kuningas Kuldar Reiljan pole seda veel sõitnud. Kokku saime 10+1 minejat, seega läksime lööma massiga.

Majutus oli kahes über-klassi mökkis. See oli Leedu kõige kõvem tase, kuid meie, ärahellitatud kakerdised, tundsime puudust WiFi-st, Le Touri ülekannetest, potist-pannist ja nõudepesumasinast. Kergelt vene keelt tönkav tädi pidi kogu kompleksi peale ühte panni kolme maja vahel vedama. Meie peakokk Ethel oli hullumas!

Saun, järv ja parmud – mida veel ühelt Leedu suvelt tahta!

Andre võtab oma järgnevates memuaarides põhjalikumalt läbi sportlikuma poole. Mõned täiendused sellele. Kui me VeloClubbersi foorumist loeme EMV XCO raja kohta õudusjudinaid tekitavaid kirjeldusi, siis selle tuuri avaetapiks olnud 5km proloogi rada võiksid meie kohalikud esilendurid tulla küll proovima. Ei ühtegi surmavalt ohtlikku laskumist, küll aga lademes tehnilisi elemente, mille osaval läbimisel võisid kümneid sekundeid võita. Kõik sõltus ainult sõitja peast ja rajatundmisest. Huumoriklassikasse läks starteri kommentaar 10 minutilisele hilinemisele naiste eliidi lähtel – “Smool äksident on te träkk – breik leeg!”

Viimase päeva XC stiilis maratonirada oli vihma poolt tundmatuseni segi pööratud, sest samasugune lahin tuli Eestis maha Vormsil (vaata videot). Kümned ja kümned tiigid tee peal tegid sõidust ikka korraliku maratoni.

Andre meenutused:
Ilmaprognoos oli lubav ja Alvaro tehtud eelluure konkurentide kohta oli nii kindel, et mulle riputati kohe kuld kaela ära. Korra mõtlesin, et ei viitsigi sinna sõita, et las saadavad auhinna postiga ära, aga otsustasin viimasel hetkel ikka minna. Ekipaaž „Elmari Tantsuõhtu“ koos Asse ja Etheliga startis ökosõidurežiimil Leedu poole. Iga kilomeetriga tõusis välistemperatuur 3 kraadi ja kui kohale jõudsime tervitas väljas sume +32 C. Tip top!

Stardisektoris leidsime eest paar tuttavat selli – Anti Araku ja Peeter Dedovi, seega me polnud ainukeses Estija esindajad. Proloogi rada oli tase – segu downhillist, bmxist, dirtjumpist ja XC-st kokku 5 km ja 160 tõusumeetrit. Tasus läbi sõita, kuna asju, mida meelde jätta, oli piisavalt. Kaks käeluud ja üks jalaluu oli juba kirjas ning ei olnud soovi seda nimekirja pikendada. Stardis kõlas kommentaatori info minu kõigi Marimetsa kappide ja muude võistluste ringiaegade ja kurviläbimise kiiruste kohta. Mees lõpetas alles siis, kui ma finišisse jõudsin – ikkagi kulla pretendent. Kõik leedukad olid hirmul ja mõõtsid minu sääre kuju ja rehvi mustri sügavust. Sõit ise õnnestus ja platseerusin kindlat umbes 20-l kohal. Paljud Leedukad hingasid kergendatult ja hakkasid järgmiste etappide plaane ümber tegema.

XC trass Leedu moodi

Õnneks sai öösel korralikult magada, kuna kohalikud Leedukad pidasin Sabonise sünnipäeva ja räuskasid kõrval boksis kuni varaste hommikutundeni. Kui nad väsisid, hakkas üks mees kell 5 hommikul oma Sierra signat remontima. Mõnusale unele andis hoogu juurde +32 kraadine palavus, higised linad ja sääsed. Nagu Brunn selle kohta ütleks – Toimis. Päev tõotas tulla hea, sest väsimust polnud ja väljas oli mõnusalt jahe.

Stardis teatas Arak, et nad hakkavad meile vastu töötama. Seda oli teise eestlase käest kurb kuulda. Ette rutates lõppes see neile murtud raami ja purunenud rehvi ning kahe DNF-ga. Stardist mindi ära uimaselt ja ma ei saanud head positsiooni. Lõpuks kui tõmbama hakati, sain ka minema ja olime umbes 10-kesi eest ära. Kõik tundus roosiline, kuni Arak hakkas oma plaani täide viima. Nimelt oli ta valinud taktika, et kõige kindlam on teised elimineerida. Tegelikult ta järgnevas päris ise süüdi polnud. Nimelt sukeldus kiirel laskumisel üks vahva lendur Leedukas sügavasse auku, sinna samasse pikeeris ka Arak ja ma sain veel sekundi murdosa vältel valida pehmemat maandumiskohta. Kollisoonis purunenud GPSilt sai hiljem kontrollitud – kiirus põkkumise hetkel 48 km/h. Kui ma hakkasin aru saama, kus ma olen, kes ma olen ja hakkasin asju kokku korjama, olid paljud juba möödunud.

Kaido ja Janek paistsid ees. Sain nad õnneks kätte. Koos tiksusime pea lõpuni. Kui umbes 10km oli veel minna, kostus tagant rõõmus hõige: „Mis te passite, sõitke kiiremini!“ Tegemist oli vanameister Antiga, kes oli meile järgi jõudnud ja õnneks ka umbes 35 leedukat enda sabas meile külla toonud.

Nüüd nad teavad elu lõpuni, mis on ROTA RONG!!!

Otsustavad sündmused hakkasid arenema 2 km enne lõppu, kus tsüklokaga auku pikeerinud lendur Leedukas ründas otsusavalt ühel järsemal põksul. Tõmbasin pundist talle järgi ja läinud me ka olime. Ise ikaldus ta ühes sopasemas koha ära. Enne finsihit kägistas üks leedukas mind ikka ära, aga koht oli vist 15. Lubatud vihmast polnud jälgegi. Aga õhtul ilma plaanid muutusid ja saabus korralik äikesetorm, mis lennutas mõned kergemad Leedukad ööbimiskoha kõrvalboksist koos sääskede ja kuumisega Kaliningradi suunas ja öösel sai vähemalt normaalselt magada. Vahepeal jälgis mind pidevalt sinine vesijalgratas. Ravimifirma esindaja Ethel lubas mulle selle vastu töölt rohtu tuua – loodame, et toimib.

Viimasel päeval oli rada vihmast korralikult läbi leotatud. Esimese 5 km olid kõik kohad muda nii täis, et suutsin taas esimeses pundid olles ära ikalduda – tõmbasin keti raami ja hammaka vahele. Sai tükk aega pusitud enne kui liikuma sain. Korra tõmbas ikka veel kaasa, aga siis aitas hädast meie tiimi välistugevdus Janek Leer, kes lükkas otsusaval hetkel mulle kerge hoo ja sain keti taas ringi käima – tänud mees! Edasine trass kulges taas koos Kaido ja umbes kümne leedukaga, kes ilmselgelt meie vastu töötasid. Aga saime Kaidoga aru, et juurikased singlid ei ole Marciulioniste leib. Kui umbes 10 km oli lõpuni, hakkas juhtuma ja algatuseks pani üks 29-mees esikohalt enne singlit muda sees üle lenksu. See tekitas meile suurepärase võimaluse Kaidoga vajutada ja seda sai ka tehtud.

nn “Järvesinglil” kuuma andmas koos Kaidoga

Andsime kuuma ja vahe oli kohe sees. Kuumutasime siis niikaua, kui hakkas paistma vana hea proloogi rada – see tähendas umbes 2km lõpuni. Kuna eest suure pealt ära vahetada ei saanud, kangutasin igalt poolt 44-36 üles ja see toimis. Lõpus hakkas üks Leedukas ohustama, aga saime turvalise vahega üle finiši. Kohaks olid meil 13 ja 14.

Võis rahule jääda. Väga hea õnnestumise juures oleks saanud ehk kokkuvõttes kümne sisse sõita. Poodiumil käisid Anti ja Ethel – olime ikka pildil! Siis asjad kokku ja taas ootas ees 450 km ökosõitu.

Tänan klubikaaslasi meeldiva sportliku nädalavahetuse eest! Jääge kaineks!

Madise muljeid:
Kliima
Kui esimest korda Pärnu kandis peatuse tegime, siis tundus, et Eestisse on suvi saabunud. Kui Leedus pastapeatuse tegime, siis oli vist kuumus kahega korrutatud. Nii oli siis reede-laupäev. Pühapäevaks tõmbas vähe normaalsemaks, kuna Poolast keerati äikesevihma kraanid lahti.

Sõit
1. Reede, eraldistart, proloog. Rada ~5km (1 ring) oli maasikas igale XC sõbrale. Kui ülevalt alla tulles on antud võimalusi kurve viraazides võtta ja mõnes kohas hüpe teha, siis on patt neid mitte kasutada. Õnneks sai enne starti proloogi rada läbi sõidetud, muidu oleks 99% tõenäosusega mõni halb üllatus tulnud. Starti kutsuti ikka nimepidi. Leedukeeli siis “Maaaaadis Tuuuuuuri” kõlas selliselt, et nagu kutsutaks poodimile, aga kuna olin kaine, siis laitsin selle mõtte seekord maha. Kuid Eesti suusasuvest tulnuna umbes +32C õhus starti minna on enamvähem sama kui saunas võidu seksida. Ühesõnaga, kooma ei sattunud ja rada meenutan tänaseni heldimusega.
2. Laupäeva ~66km (2 x 33km ringi). Tagantjärele teades polnud rehvid piisavalt täis ja võibolla lajatas ka kuumus, igatahes võtsin endale sobiva tempo ja nautisin rattasõitu. Tõusudega ei koonerdatud. Kohati tekitasid paar vastusõitvat autot ärevaid momente. Samuti nägin, kuidas üks 30m eessõitev leedukas jäi toppama vastutulnud ratsutajaga (keelepruugist sain aru, et tegemist on soome turistidega). Meeldis, et joogipunktis mõisteti kehakeelt – viipe peale visati hoo pealt jahutavat vett otse vastu torsot, 5+ selle eest!
3. Pühapäeva ~50km (1 ring). Rehvid olid seekord täis ja jõudsin kohe ka leedukatele tuulde. Öösel tulnud megavihma tõttu oli lompe trassil hinnanguliselt 250 ja kohati oli teisi päris sügavaid. Metsaalused olid moondunud mudarajaks. Seega tundus minule pühapäev raskeim, aga ju saigi võetud sõidust kõik, mis seekord võtta oli.

Üldiselt oli sümpaatne üritus ja leedukad on toredad. Ning klubikaaslaste seltsis oli tore kulgeda.

Kokkuvõte
Sportlikus plaanis ei saa üle ega ümber Anti Kauki saavutusest – M40 masinaklassis konkurentsitult poodiumil nii etappidel kui üldarvestuses. Tehke järgi või makske kinni! Lisaks tõmbas Raino ära kolmanda koha M40 klassis esimese päeva XC meeste raskel rajal!

Ethel ja Pille oleksid naiste amatööride ehk matkadistantsi võistlejate hulgas olnud absoluutsed esimene ja teine. Ja osalejaid oli seal oma paarikümne jagu. Selle lihtsa kommi asemel asusid nad rinda pistma eliitklassi sõitjatega ning Ethel väljus sealt lõpuks auhinnalise viienda kohaga!

18 karaadine Leedu juust ja naeratus suul

Ühispildi jaoks hõivasime kõik poodiumi astmed….

Tulemused

Lugematul hulgal pildigaleriisid. Muideks, kõik on eranditult tasuta! Üks stiilinäide…..

https://plus.google.com/photos/102852588936481481009/albums/5762470483983727665
https://picasaweb.google.com/100221026415302123017/SiauliuMaratonai2012
https://plus.google.com/u/0/photos/104439332461914782361/albums/5762848902161804161
https://plus.google.com/u/0/photos/104439332461914782361/albums/5762858616259409041
https://plus.google.com/u/0/photos/104439332461914782361/albums/5762859839173245601
https://plus.google.com/u/0/photos/106124896271651297781/albums/5763161369635041825
https://plus.google.com/photos/101870417534945417533/albums/5763219763027176065

Videoid võib leida lademes otsingusõna Siauliai MTB 2012 abil
http://youtu.be/M_gYSV8n2Ks?hd=1