Nagyatad Ironman
Marek: Minu selle aasta ja võib ka öelda, et kogu elu suurimaks sportlikuks eesmärgiks oli täispika triatloni läbimine. Jah, te lugesite õigesti LÄBIMINE. Sõber Asko hakkas juba eelmine aasta rääkima, et lähme teeme ära. Mis seal ikka, mõeldud-tehtud. Asko leidis Ungaris ühe päris atraktiivse triatloni ja juba enne 2008 a. lõppu olime me registreeritud, seega taganemisteed enam ei olnud. Alates 1-st jaanuarist 2009 said kõik treeningplaanid ja ka pidude plaanid seatud ühe ürituse järgi- 15.august, Ungari, Nagyatad Ironman. 
10-nes august: 8 kuud trenni on tehtud ja enam muuta ei saa midagi. Õhtul pakkisime rattad ja kotid bussidesse, et järgmise päeva hommikul saaks kohe kell 8 startida Ungari poole. Esimene päev sõitu läks hästi, kui välja arvata see hetk mil Läti Vabariigis bensuka peatust tehes lõime oma bussi uksed kinni, aga võtmed jäid ette ja uksed läksid lukku. Õnneks jäi üks ukseklaas natuke lahti ja mingi ime läbi saime uksed lahti. Teine päev- oleme kuskil Poolas, bussis enamus magavad ja äkki käib kõva, rehvi lõhkemist meenutav pauk. Mõtlesime, et bussil kumm läks, aga hiljem selgus, et hoopis minu maantekal oli esijooksu õhukumm koos mantliga ribadeks lennanud. Mis selle põhjustas ei ole tänaseni teada, rehvid ise olid korralikud.
Kohale jõudsime neljapäeva lõuna paiku, öömaja oli väga laheda koha peal järve kaldal ja ca. 400 m kaugusel stardikohast. Nüüd ei olnud enam muud kui poolteist päeva omas rasvas praadimist. Õhtul saime kätte stardimaterjalid ja k