CC Rota Mobilis

Tuntud Tallinna Rattamaraton ehk Eesti Rattamaratonide sarja finaaletapp peeti 4.septembril Aegviidu männimetsade all. Peale püsikliendi Bruno olid kohal ka Tarmo ning Mihkel, kes panid end proovile XXL sõidul

 

Tarmo:

Kuna pühap.treeningplan nägi ette 3h maastikusõitu, siis otsustasin selle trenni teha Tallinna rattamaratoni raames toimuva XXL sõidul. Igatahes huvitavam, kui üksi metsas mütata. Soojendust väga ei teinud, kerisin koos Mihkliga 1-2km ning ronisin stardikoridori.

Kell 11.30 vile peale minema, esimeste meetritega oli selge, et eelmise päeva 3 tunnine maanteetrenn koos Maidla ja Kriisaga on veel jalgades ning ootasin juba millal tagant smurfide kaks Kaidot mõnitama tulevad.

5km hiljem hakkasid jalad vaikselt tööle ja esimesed kiiresti alustajad tulid ka juba selg ees vastu. Hakkasin ka eespool liikuva Mihkli selga nägema, kes koos kahe kaaslasega eespool rühkisid. Otsustasin proovida nad kätte saada, põletasin paar tikku ereda leegiga ära ja sain ka veidi lähemale, kuid ca 10 km paiku alagasid kruusateed ja seal üksinda enam järgi ei pressinud.

Jäin ootama tagant tulevat gruppi, kus olid Siplaste Toome ja Sildvee, Tarmo Rei, Markus Vähi ning Rõuge mees Jaan Alvela. Selle seltskonnaga kimasime koos kuni Mära mäe singlini, seal tõusudel õnnestus mul neil eest ära sõita Sain korraliku vahe sisse ja samas olin saanud Mihkli pundile jälle lähemale.

Otsustasin kiiresti veel mõned tikud põletada ja vajutasin gaasi põhja ning veidi ennem Kõrvemaa keskust sain nad ka kätte. Mihkel pani kohe pinged peale ning teatas, et meie pundis on kolmas koht (kurat, neljas koht ju on ka siin). Mihkliga olid koos Taimar Kallari ja Põldmaa Alo.

Pärast teise ringi alguse suusaraja tõuse hakkas Põldmaal raske ja ta jäi maha (neljas koht hakkas ilmet võtma). Kallari vajutas korralikult ees, proovisin ka mõned korrad tuult murda, aga Kallarile see vist väga ei meeldinud ning rügas ise ees edasi. Kuskil 37 km kanti ühest suuremast lombist läbi sõites käis Mihkli rattal korralik raks, taha vaadates nägin, et jäi maha ja vehkis käega, kütke edasi, temaga on puuks (pärast selgus, et raam puruks).

Litsusime kahekesi edasi, järjest rohkem hakkas mulle tunduma, et ka mind tabab Kulli needus ja jään neljandaks. Lootsin et Pukamäel äkki saan eest, aga ei, täiesti võrdsed mehed, jäi veel üks võimalus, Mära mäe singel kus ma neile eelmine ring lähemale sain. Esimesel tõusupõksul oli korralik rahvaste ränne, jalastusime mõlemad, kuid sain kuidagi ettepoole. Sealt edasi rattaselga ja panin säraküünlad põlema, singli lõpus pilk selajataha tõestas, et sain vahe sisse. Edasi oli ainult kannatamine, kuid suutsin vahet hoida ja lõpetada kolmandana. Finishis astus kohe ligi Hr.Tupp ning viskas viis pihku sõnadega: väga kõva sõit, kurat oli vist jah kõva sõit.

Rada, supp ja auhinnad head, kaasvõistlejad toredad, väga mõnus pühapäev.

 

Mihkel:

Peale Jõulumäe feili jõudsin järeldusele, et peaks mõne korraliku tulemuse ka tegema, muidu hooaja lõpus polegi midagi head meenutada üldse. MTBEst, või mis iganes selle sarja nimi nüüd on, Tallinna Rattamaraton pakkus XXL sõitu, mis oli 73km pikk. Hea ettevalmistus Haanja100ks. Eelneval ööl oli kõvasti vihma kallanud, aga õnneks sõidu ajal oli ilm päikeseline.

Peale starti hakkas Savisikk kohe tikke põletama hoolega ning ma läksin tõusule teisena. Tõusul loksusid jõujooned paika ning Niit, Randma, Lepik said eest ära. Savisikul said tikud otsa ning ma sõitsin koos Taimar Kallari ning Alo Põldmaaga. Raja esimeses pooles oli väga palju suuri lompe, kust oli heal juhul chicken-line tee ääres olemas, aga alati ei olnud ka ning see selgus viimasel sekundil tavaliselt.

Kuna sõit oli pikk ees ning jalad olid üsna kanged, siis ma tööd peaaegu üldse ei teinud. Taimar vedas enamasti, Põldmaa etteminek tähendas kaost, sest ta ei osanud tempot valida ning tema juhitud mägedevallutamised olid ka pärit lõigutrenni kavadest.

Esimese ringi lõpus nelja terava tõusuga kohas sõitsin lõpuni välja ning sain väikese vahe sisse. Kuna mul ei olnud plaanis ülejäänud 50km üksi sõita, siis ootasin kaaslased järgi. Laastutee alguses nägime raja ääres rehviremonti teostavat Lepikut, seega sõitis meie punt poodiumi peale. Ringi lõpus liitus meiega ka Ennok, kes vahetas välja Põldmaa, kellel raskeks läks.

Ega kerge ei olnud, kui tuli sisse väike trajektori valiku viga, siis oli päris tummine katsumus väikest vahet kinni tõmmata. Julgesin ka tuleviku vaadata ning oli väga suur võimalus, et meie klubi võtab 3.koha kui ka muhe 4.koht oli enampakkumisel.

Viimase variandi viskas laualt ära 37.km ühe suvalise suure lombi ületus, mille järel päris räige raks ratast läbi käis. Jõudsin Tarmole veel järgi karjuda, et võta 3.koht nüüd ära. Lühikese inspektsiooni tulemus viitas, et ratta raam ei ole ühes tükis enam. Sadulatoru poolt mõjuvad paindejõud olid raami pooleks tõmmanud sadulatoru alt.

See mis mõtted mul sel hetkel peas olid, ei hakka siin enam lahti kirjutama. „Kui sajab, siis juba kallab“ võtab minu viimase kuu maratoni esitused kokku. Lahe. Garmin avaldas tõsiasja, et olen võistluskeskusest üsna kaugel ja seega peaks ratta korda tegema. Kuna carboni põimismis-masin jäi koju, siis otsisin abi loodusest. Õnneks juhtus kõrval olema mitu head aastat pikali lebanud paju puu ja kerge käelise tegevuse tulemusena sain raami hardtailiks ümber ehitatud.

Kuna carbon-puu raamiga ratas töötas päris hästi ja väga palju rahvast ei olnud mööda visanud siis otsustasin lõpuni ikka ära tulla ja hea trenn kirja saada. Kiiretel laskumistel mõtlesin küll, et kui nüüd peaks ratas poolduma, siis tuleb korralik Nu Pogodi lend siit. Metsavahel nägin üle pika aja Villu Veeli, kes vapralt ratast üle lombi vedas nagu Suur Tõll üle Suure Väina jalutamas, 26“ velo õlgadel. Teisel ringil oli rada päris mudane kohati. Finiši suunas sõites lootsin ikka, et Tarmo hammustas poodiumi ära. Lõpukilomeetrid möödusid Savisiku ja Kuldari seltsis.

Supilauas sain kinnitust, et Tarmo saigi 3.koha, mis natukenegi tegi meele rõõmsamaks. Aga ma ei salga ka seda, et päris mõnus oleks ise seal poodiumil seista olnud, võimalus oli olemas.

 

Bruno võttis ka oma ära:

TULEMUSED:

XXL SÕIT:

1.Kristjan Randma

…

3. Tarmo Ennok

…

28. Mihkel Laine

Põhidistants:

1.Caspar Austa

…

79. Bruno Tamm (Fatbike II koht)

 

PILDID