8.Kalevipoja Rattamaraton 2015
Legendaarne Kalevipoja rattamaraton toimus see aasta juunikuu esimesel laupäeval. Korraldajad tulid enne võistlust lagedale lüürilise rajakirjeldusega, mille kohta oli jälle mõnel mehel üht-teist öelda. Ilm oli suviselt ilus, Laiuse tõus järsemaks küntud ning Kalevipoeg jätkuvalt metsas kadunud.
Bruno rehvisaaga jätkub:
Olin laisk ja lohakas! Otsustasin ühe sõidu veel selle pool-piduse tagakummiga teha ( vt. Kuusalu HEEC), mille lubasin juba ammu ära vahetada.
Mõeldud tehtud. Seekord siis 15km sõitu ja pidin boksi keerama. Õhukumm sisse ja uuesti rajale, boksipeatus ca 7 min. Peab veel harjutama seda rehvivahetust! Olin sattunud võistlejaterivi tahaotsa, kohad umbes 500 kandis. Ütleme nii, et see oli täitsa huvitav välja arvatud see osa, kus pidi pikalt järjekorras seisma.
See leidis aset nende jõgede ületuste kohal. Sõna otseses mõttes seisime ja võeti üles ka juba jutuots. Mingi hetk spurtis, joostes läbi võsa üks rattur numbriga 600+. Ta üritas meie järjekorrast mööda jooksta. Ma sain aru, et viisakas vaikimisi reegel oli, et kitsas kohas tuleb ikka ilusti järjekorras ära oodata, et siis hiljem lageda peal saab „lajatada“. Ei jäänudki muud üle, kui püüdsin „sõbra“ kinni ja kutsusin ta korrale. Alguses ta ei tahtnud sellega kuidagi nõustuda, aga lõpuks siiski leppis olukorraga.
Pingutasin ikka lõpuni ja Laiuse tõus möödus ka seekord ilma viperusteta (eelmine aasta jalastusin ja krampidega heideldes hävisin 2 min). Minu paariline selle sõidu ajal oli Ando Lootus numbriga 232, kellel samamoodi olid rehviprobleemid. Tänan teda mind ergutamast ja koostöö eest.
Minu otsesed konkurendid Rein Pill ja Taivo Hürden tegid oma hooaja parimad sõidud. Kohad siis vastavalt 120 ja 101. Nad jätsid mulle veel võimaluse see aasta esimesena esi-sajasse jõuda! Tänan ka neid (eriti Taivot), tubli töö ja järgmine kord üritan esimesena „oma konkurentide kategoorias“ sadat alistada!
PS. Rehv rändas prügikasti, ausalt!
Mihkel:
Kuna enne Kalevipoega oli tükk tühja maad võistluste osas mul, siis konkreetne ülevaade vormist puudus. Trennides tundus, et asi areneb iga päevaga ja üldseis peaks hea olema. Plaaniks võtsin 50 sisse sõita ning õnneks sooja oli ka vähem kui 100 kraadi.
Peale starti suutsin oma kohta enamvähem hoida. Karjääri saabudes nägin eespool grupis, et mõnedel on raskusi tõusunukist ülessaamisega ning spurtisin suure grupi ette ja panin täiega tõusust üles. Järgneval põllulõigul hoidsin ka mõnusalt peal ja tuli kruusatee, võtsin kõrvale, et osa grupist mööda lasta…grupist oli alles ainult Paul Nestor! Esimest korda Estonian Cupil sõitsin inimesega, kelle sõidudünaamika oli täpselt minu jaoks- kruusal pingutasime parasjagu ja siis metsas paugutasime mõnuga.
Tuju läks eriti heaks kui saime kätte väikse grupi, mille lõpus oli näha Sander Saare ülespoole suunatud küünarnukid. Seda asja kaua ei suutnud nautida, sest jalad läksid raskeks ja taandusin no-mans-land’i vegeteerima üksi. Enne turbasirget tuli suurem grupp selga, kus figureerisid Tarmo Ennok, Veiko Viira, Vova, “Ropu suuga rohe-must” ja paljud teised. Läksin jälle ette ja keerasin peale natukene, Ennokiga koos saime väikse vahe sisse.
Laiuse tõusu kannatasin ära kuidagi, kuigi mingis mõttes tundus see metsas eelnev tõus hullem isegi. Lõpus sõitsin koos Peeter Poopuu, Erki Otsus ja Martin Parvega, grupis tehti korralikult koostööd. Laudale eelneval kruusal jäin maha, aga see polnud kõik: enne finišit muru peal laskumisel tuli kett maha. Aju tegi konkreetse freeze’i ja üritasin jalga maha panemata ketti peale saada, seda küll jalgade, küll käte abiga. Lõpuks pidin ikkagi selle aasta esimesed jooksusammud finiši suunas tegema. Kohale 50 (parima EC koha kordamine) panen hindeks “4-“.
Raul:
Tulemused:
1. Caspar Austa
…
50. Mihkel Laine
…
158. Raul Talumaa
…
254. Bruno Tamm
PILDID (Olybet Facebook)