CC Rota Mobilis

Andrus: Niisiis jah. Sai sellisel üritusel käidud. Korraldab seda Eestimaa Spordiliit Jõud. Veel pool aasta tagasi polnud ma sellisest organisatsioonist kuulnudki, kuid võta näpust. Tasub vaid kolida maale ja au sisse tõusevad kohalik koduloomuuseum, Jüri Homenia suvetuur ja valdade spordimängud. Jõudi suvemängud on uskumatu assortii aladest (köietõmbamisest mälumänguni), milles mõõtu võetakse ja pärast tekib koondarvestus.

Kui eelmisel aastal toimusid mängud Kose vallas, siis seekord Kohila vallas. Rada oli sisse lõigatud jõeäärse kohati üsna järsu (ses mõttes et tõusumeetreid ikka oli) kalda peale heinamaa sisse. 100% heinamaa. 100% eest keskmise peal kangutamist (minul). Rada oli üksluine, kuid füüsiliselt kurnav – raputamine võttis käed ruttu läbi.

Kohal oli Erki Kukk, pea kogu Porter, Rivo, Marion, Matvejeva jt. kuulsused. Stardis hoidsin end targu tagasi ja hästi tegin. 2 kuud rattatrennist eem

alolekut andis peagi tunda. Peagi oli olukord, kus ees polnud kedagi püüda ja tagant keegi ei ohustanud ja nii veeresin vaikselt lõpuni.

Kose vallale küll punkte seekord tuua ei õnnestunud, kuid tühja kah. Peamine on ikkagi koduvalla lippu kõrgel hoida. Tänu suurele koondisele, mis oli hajutatud erinevate vanuseklasside vahel sai Kose vald 16 valla konkurentsis jalgrattakrossis tubli 4. koha. Kogu ürituse koondarvestuses aga 68 valla seas ülikõva 8. koha.


Marion: Jõeäärsele heinamaale oli purjekil niitja sisse lõiganud motokrossiraja – jõnks üles, alla, vasakule, paremale ja tehtud. Sõitsin teises stardis, esimese sõidu võistlejad olid rajalt enamuse kõrsi ära korjanud ja soone ilusti sisse sõitnud. Raja lihtsusest hoolimata või tänu sellele sai pulss koguaeg punases hoitud ja poole tunniga oli Viimsi vallale ilus hõbedane medalike välja teenitud.