Rakke Maraton 2009
Pole kahtlustki, et Eestis ühe pikima rattaürituste korraldamise kogemusega Enno Eilo käe alt tuleb võistlejatele kvaliteetset kraami. Selle aasta Rakke Maraton kandis juba järjekorranumbrit üheksa ja pole vist kahtlustki, et kümnes ei jää tulemata. Mis siis võistlejatele meelde jäi -Hiiu vanurite kodunt laenatud pissipudelid jootmiseks, mudamülkad slaalomi harjutamiseks ning kerged vihmasabinad jahutamaks kiirete alustajate hoogu. Vanad kalad esinesesid nagu ikka heal tasemel, üllatada suutis Ergo, kes oma eraldistardi debüüdist toibudes suutis teha vägeva sisenemise Elioni maagilisse 200 klubisse. Ja Madis hakkab ka hiilgeaegade vormi jõudma, maagilise 500 uks jäi seekord napilt suletuks!
Andre helged meenutused Ivandast:
Plaan oli teha 2 päeva võistlemist. Ilmaprognoos pani kukalt kratsima – paduvihm ja mudalaviin ei tekitanud just tunnet, et näpud püsti starti lennata. Õnneks muutus prognoos veidi leebemaks ja kohal ma olingi. Eilsest Rakveres punnitamisest oli jalg veel parajalt jäme. Sooja väga ei viitsind teha ja oh üllatus üllatus, sellest tulenevalt olid esimesed kilomeetrid ikka väga vaevalised. Mootor käivitus umbes 5-10 km kandis. Avastasin et Raul on ka minu pundis.
Kuni Emumäeni hoidsin ennast tagasi ja tööd ei teinud. Emumäe otsast loeti kohti 100+. Selleks ajaks olid suud ja silmad juba korralikult muda täis ja liiv krõbises hamba all. Emumäel toimunud sekelduste tulemusena libises üks magus osa pundist eest (väikese Ivanda vedamisel). Mingil hetkel leidsime Rauliga hea rütmi – mitte, et me kordamööda oleks vedanud – pigem vastupidi. Kord libises üks eest, siis teine. Need tõmbamised raputasid pidavelt konkurente tagant maha ja uusi tuli selg ees vastu. Mudastes kohtades suutsin korduvalt ikalduda ja Raul lasi ees leebet. Pidin kõvasti tööd tegema et vanamestrit kätte saada. Tehnika toimis laitmatult, ei ühtegi chain sucki.
Kärss porine lendab Andre pesula uksest sisse
Rada oli ka nii mõnus, et lõpp tuli päris kiirelt kätte. Pidevalt peanahku võttes tõusime lõpus 79-80 kohtadele. Eriti hea meel oli, et sai karistatud sellised mehed nagu Ivo Põld ja Edvard Loboda clubbersist. Õnneks oli (nagu iga aasta) Rakke külasaun soojaks köetud, kus sai ennast autosõidukõlbulikuks kasida.
Rauli reportaazh porimülgaste vahelt:
Sai seekord jälle lemmikelion (istub minu kerele ta kuidagi hästi, sõtumata vormist või vormitusest) ärä tehtud. Sõitsin seekord Andrega kogu trassi koos. Vanema ja elu kauem näinuna tuletasin nooremale ja äkilisemale alguse kruusaradadel ja lagedatel lõikudel meelde, et ta oma sees mässavat looma suure grupi vedamiseks ei raiskaks. Mõistlikum on see ju hoida raja teise poolde, siis kui vaja klubikaaslast finishini lohistada. Nii ka läks, lohistas Andre peale Emumäge raiesmikel mõnuga, ülejäänud tuulesistujad kadusid metsavahele ära, õnneks tahapoole.
Vanameister teab – jook kõhus on vaid lisakaal!
Puhkepausideks olid mulle selle kühveldamise ajal mõned porimülkad, milledega ma seekord suht hästi läbi sain. Sel ajal, kui Kullionu nendes rahmeldas, sain tiba hinge tagasi tõmmata. Koos jõudsime finishini, kus minu südametunnistus ütles, et suurema töö tegija võiks nagu ennem tulemuse kirja saada. Aga kus sa sellega, kõigepealt võttis Andre hoo maha ja võtsime kõrvuti, no ok, üks tiim, veereme siis koos üle joone. Ja siis, johhaidii- 1m enne finishit paneb klubikaaslane loha ja mina olen enne teda lõpetanud. Väga alatu tegu, ütleme otse, ma olen siiamaani shokis. Peaks Ennole sel teemal protesti sisse andma vist.
Ergo sigalaravikuur:
Polnud plaani see hooaeg Elioni sõita, aga kuna nädalvahetuse grillimisplaanid viisid Rakke ligidale, siis otsustasin seda nautida koos spordi sado-masoga. Rada oli äge, eriti vihmaga, sest siis kõik kõvad ja treenitud vennad vajuvad läbi ning laisad ujuda oskajad saavad parimad kohad.
Endal kõik toimis, korra andsid krambid tunda, aga teenindus TP des oli nii hea ,et tütarlaps lausa jooksis kõrval ja küsis,et kuhu paaki ma seda soola sulle kallan :). Loodan ,et korraldajad ükskord sinna sigalasse lõpuks loomad ka sisse lasevad, muidu solvun ja lähen järgmine aasta lühikesele distantsile.
Ergo teab – riietu soojalt, siis kärvad trassil
Madis tagumise grupi tegemistest:
Ilus päev oli, rada sõidetav ja korraldus küündis juba kuninglikuks kui joogipeatustes 10 inimest järjest joogipudelit pakkus. Mujal Eestis ei ole sellist fenomeni kohanud. Rada on Rakkes ikka tõesti huvitav, leidub pea kõike – menüüs on isegi värskendav oja. Riietus oli seekord ilmselt kogemuste mõõdupuuks. Alguses oli hommikul ikka päris jahe, kuid sõidu alguses keris kõrgemaks ja sõidu kestel tuli ka päike välja – kel olid pikad riided, nendel jahutusvedelik kindlasti kohati kees. Endal oli küll pikk, aga õhuke riietus – sh klubiroosad käised, mis tundusid päris õige valik olevat. Marionist möödusin vist Emumäe kandis (kui seal selline mägi oli).
Seekord oli kisakooris lisaks isale ka Lapimaalt kohapeale asja kaema tulnud peretuttav, kelle sõnul Lapimaal selliseid üritusi eriti ei näe. Tulemuseks tuli 550 (stardis 862). Eelmisel elionil Otepääl siis 653 – niiet jalas toimuvad muutused paremuse poole:)
Kaido kandideerib parima foto sektsioonis
Pildimaterjal:
Tulemused:
79. Raul
80. Andre
125. Kaido
176. Ergo
550. Madis
640. Marion