Rõuge Tuur 2012
Raino muljed võistluselt:
13-15. juulil oli metsarattaga sõitjatele järjekordne gurmaanide üritus – Ivari&Ivo korraldatav TdR 2012. Minul vist juba neljas kord ja kõik tuurid on õnnestunud ka lõpetada.
Formaat tavapärane – kolme päevaga 4 starti. Seekord sai siis kümne päeva sisse mahutatud kaks kolmepäevast tuuri. Ja minul igatahes andis tunda – Leedu tuuri väsimus oli veel sees. Minu lemmikud on proloogi sutsakas (mida tehnilisem seda parem) ja teise päeva raskem etapp. Nendega siis ka seekord parem tulemus.
Esimese päeva õhtul oli au sõita goluboi vaguniga mõnda aega. Kuidagi oli veloclubbersi mehi palju kokku sattunud – Kuldar, Argo, Taikki, Janek ja Riho tekitasid kena rongi. Oleks keegi pildistamas olnud. Aga kahjuks sai minu piletiraha varsti otsa ja pidin maha tulema.
Teisest päevast jäid meelde ettevaatlikud Allan ja Janek, kes mäest alla sõites pedaalide asemel pidureid kasutasid. Või siis olin mina liiga julgeks läinud.. Vist samas kandis, kus Andre eelmisel aastal korraliku kukerpalli korraldas. Enne lõppu sai veel murelikul Tarmo Reil ketiluku laenamisega tuju paremaks aidatud.
Pühapäeva hommikul vara oli jälle sadanud, mitte tibutanud. Isegi Ivar hoiatas, et osades kohtades ei maksa enam läbi mülka sõita. Ja nii oligi – palju pori, libedat rohtu, imavat rada. Paraku ka palju kruusateed, mis peale suurt vihma hakkas kummist kõvasti kinni hoidma ja ’imema’. Tundus, et see Talukale sobis – tuli tagantpoolt ja kadus.
Kokku siis jälle väga meeldiv nädalavahetus.
Madise muljed:
Rõugesse jõudsin suht napilt kohale. Riided selga ja number ette ja kohe lendasingi proloogile. Sõitsin enda jaoks esimest korda seda proloogi rada, igatahes meeldis.
Esimene 39km etapp läks päris hästi, võrreldes teistega sõitsin tuuri tugevaima tulemuse. Kuidas see nii välja kukkus, ei teagi.
Laupäevane 66km etapp oli raske, napilt alla 4h. Midagi suurt sellest päevast kahjuks ei mäleta.
Enne pühapäeva aga võttis vihmapilved üles ja leotas Rõuge ja Põhja-Läti korralikult läbi. Sellest tulenevalt oli pühapäev erilise raskusastmega. Kõik heinamaad imesid korralikult ja ka kruusateed olid tavapärasest pehmemad. Lisaks suutis Lätist Eestisse sõites taevast täispadukat lasta, mistõttu ei pannud asfaldilaskumisel tähele tee vasakus servas olnud paremale poole näitavat noot.. ehk siis andsin ühe Olympic särgiga kaaslasega lisaks 5-6 km kuuma kuni avastasime, et linte pole… kiirkõne korraldajale ja asi oli selge.. ehk siis kokku ~10km ekstrat sel päeval.. 70km asemel tuli 80km. Seetõttu sain ka väikese haamri ~5km enne lõppu, aga päris seisma ei jäänud, hinnanguliselt 5min ajalist kaotust… kuid minu koha juures polnud see määrav.
Selle suve MTB maasikas on siis nopitud. Sellel tuuril on pea kõike, mida üks MTB üritus suudab pakkuda – tõuse, laskumisi, juurikaid, muda, hüppeid ja ojasid. Isegi Lätit pakuti. Peale tuuri olen teinud 3 puhkepäeva. Nüüd on jälle eluvaim sisse tulnud 🙂
