CC Rota Mobilis

Kolmeteistkümnendamal juunil toimunud Keila Rattasõit on üks neid alternatiivõritusi, mida Eestimaal paari aasta tagant kasvama hakkas nagu liivatatikuid ja kitsemampleid sügiseses metsas. Osavõtjaid oli kahjuks suhteliselt napilt, milles kindlasti mängis oma osa Keila kohalik hirm Anti, keda kaugema kandi mehed pelgavad kui tulist rauda. Hoolimata juurikatele laotatud ohtrast määrdest ning kaevikutesse lastud pakust porist, murdis mees end neist kõigist takistustest läbi ning finisheeris absoluutarvestuses teisel kohal. Leitnant Kaido sekundeeris truult Anti sabas korjates viimase auhinnalise üldarvestuse poodiumikoha. Mõlemad pidid tunnistama kohaliku rattaautoriteedi Rego ‘Ma-Ei-Kaalu-Mittemidagi’ Tohvreli paremust.


Nodi nodi nodi

Kohaliku autoriteedi muljed:

13. juuniks oli planeeritud 2. Keila rattasõit, kuhu jagus CCRM meeskonnale neli stardikohta. Katsevõistlustest pääsesid starti Kaido, Marek , Anti ja noortekoondisest Andre.  Seekord jõudsime kenasti starti (vt Keila Prükkeli teemat) ja tegime piisavalt noorterajal selgitustööd. Ilm trotsis 12-14 kraadi ja  oli märg ning tibas vihma.

Andre startis väliskurvist ja murult, seega positsioon polnud üleliia soodne. Esimesse kurvi sisenes ta umbes 7. kohal, aga juba poolel distantsil surus kõigist mööda ning kohe 10 meetrit edu sisse. Ja nii lõpuni ning 2010 aasta esimene kullamaiguline finish saigi teoks.  Suur rõõm, auhind ja medal – super!  Teamitöö toimis.

Põhisõidu rada oli  tehniline, juurikane, ületas tankimäge, suusaradu  ja kaevikuid, oli mitmekülgne ja jätkus ka singleid. Täielikult puudus kruus. Distants kokku 3×10 km. Ise otsustasin lühikese vormi kasuks. Arvasin, et märgi riideid pole mõtet kaasas tassida.


Märg kassipoeg

Stardist saime koos Rego ja Kaidoga kolmekesi eest minema, kuid Rego libises vaikselt eest. Kui ta siiski esimese ringi lõpus mudast kulda otsis, tekkis lootus, et äkki  jõuame järgi. Taas kord tuleb kiita hooldeteami tööd, kes pakkus juua õigel ajal ja kohas.

Sõitsime Kaidoga paarisrakendis  ja kontrollisime kenasti , et neljandal kohal  noor  Rõugemiis  tuulde ei pääseks. Ja nii läkski. Rego kasvatas edu 59 sekundile ja minul õnnestus teisena lõpetada ja et ei tekiks vormel 1 teamisisest  kokkumängu kahtlust, tegime Kaidoga näidisfinishit pealtvaatajatele.


Kadarbiku neste puhub eluvaimu sisse

Tubli ka Kaido, põhiklassi võitja ja suurepärane lüli tandemis. Käepigistus linnapealt, keskjooksust sepatöö karikas  ja rohke auhinnalaud. Nüüd Mareki tegemiste juurde, kel seekord ei õnnestunud klubi lippu nii kõrgel hoida. Lõpuheitluses  kolmeses  pundis kolmas koht. Õnneks ei märgitud protokolli CCRM, mis oleks olnud ka lubamatu. Loodetavasti teinekord teisiti. Sauna kulgesime ratastega.

Kaido ‘Tagarattakaamera’ Kriisa:
Hommik ei tõotanud head, +12 kraadi ja uduvihm. Aga raudmees Marekiga oli eelnevalt transport juba kokku lepitud ja taganemisteed enam polnud. Kohapeal üks soojendusring, üleliigsed riided maha ja starti. Väikese üllatusena kutsuti stardis valitud seltsimehed ülejäänud töölisklassist 15meetrit ettepoole. Õnneks oli stardiala nii lai, et panin stardipaugu kõlades kõik oma olematud sprinterivõimed mängu ja esimesele tankimäe( u 300m peale starti) tõusule jõudes olin juba kolmandal positsioonil Rego ja Anti järel. Järgnenud metsasinglil Anti natuke puterdas ja sain temast mööda. Metsast välja jõudes pani Anti jällegi sellise litri, et mul oli tegu, et tuulde jõuda.


Õnnelik ja porine

Edaspidi hoidsingi hammastega Anti tagarattast kinni, sest mees oli oma koduraja põhjalikult selgeks õppinud ja kõik kurvid ning lubatud lõikamiskohad selgeks õppinud. Rada ise oli huvitav ja sisaldas kõiki maastikusõiduelemente, vihmast tingitud libedus kirsiks tordil. Kuna sõita tuli 3 ringi, siis esimese ringi lõpuks polnud veel midagi selge, sest tagant oli ähvardavalt lähedal üks Rõuge tiimi miis, vahe kõigest 9 sek-i. Aga Anti ei jätnud midagi juhuse hooleks ja andis endiselt valusalt minna. Ma sain kogu sõidu jooksul 2 korda vedamas käia, ülejäänud töö tegi kohalik kuulsus (tema ergutajaid oli terve mets täis ) Anti.

Õnneks hakkas teisel ringil ka Rõugemiis väsima ja kolmandal ringil saime natuke tempot alla lasta. Anti oli sel päeval ja sel rajal tõesti heas hoos ja mul polnud talle lõpus midagi vastu panna ning nii lõpetasin üldkokkuvõttes kolmanda kohaga. Kuna aga kaks esimest olid juba veteranide klassi kuuluvad austatud rattamehed, siis kuulus minule põhiklassi esikoht, millega kaasnes Keila linnapea antud kuldmedal, raamitud diplom, kohaliku külasepa kõveraks taotud kränk ja sponsori valmistatud valgusti. Lisaks tohututes kogustes Kadarbiku talu maitsvaid mahlasid ja hernesupp. Kõige tipuks pakkus meie klubi tolle päeva esisõitja oma uhkes Keila häärberis ühe lõõgastava sauna – mida veel ühelt kordaläinud pühapäevalt tahta?

Tulemused:

http://engine.koduleht.net/templates/championchip/files/mdl_files.php/KeilaRatas_30km.html