Haanja 100 km/miili
Möödunud on mitmeid setmeid päevi ühest luuleliselt ilusast sügispäevast, mida paadunud sadomasohhistid käisid nautimas Võru ja Haanja küngaste vahel. Läks mööda sellest vaid päev, kui kogu Facebooki uudistevoog oli täis tsirtsumisi, nagu “Tehtud ajaga ……”, “Raviseansil käidud, aeg ……”, Uhh, läbitud ajaga …..” ja nii edasi ja edasi. Oleks tahtnud ikka pildis ja sõnas näha, mida siis see maagiline naistearst Doktor Holden siis teil seal ravis! Kas pahaloomulistele hemorroididele ikka leidus abi 6 ja rohkem tundi sadulas istumisest? Nimelt on Haanja 100 võistlust aastast aastasse hakatud ainult arstindusega seostama. Ravi käivad sealt saamas need, kellel veel selleks ajaks mingigi sõiduisu järel on, sest peale selle distantsi läbimist peaks igasugune isukene rattasadula järgi olema kadunud……
Seoses Andte rattatarneprobleemidega, Alvaro reisikohustustega ning mõnede teiste asjatundmatute põhjuste tõttu oli meil stardis vähendatud, kuid see eest väga kõrgetasemeline neljane tiim. Rain võttis ainsana ette täislollidele mõeldud 100 miili sõidu ja lõpetas selle väga arvestataval neljandal kohale! Tormihoiatus on antud! Ülejäänud võtsid viimast põhidistantsilt.
Rain tuiskamas koos Priiduga
Bruno:
Reedel sai siis peale tööd kohe Haanjamaale starditud. Mul oli majutus välja pakutud Haanja Rattaklubi esindaja poolt. Siinkohal SUURED tänud Perile (salapärane identiteet – Toimetaja)! Õhtul vaatasime rattad üle ja kõik sujus.
Brunn esitles H100-l oma uut moeröögatust – roosasid käiseid!
Laupäeva hommik – ilm ilus, vastupidiselt eelmisele aastale. Peale starti, panin esimese grupiga kogu asfaldi lõigu koos. See ei olnud väga hea mõte, kuna peale heinamaale keeramist andis hommikusöök endast märku, et tahab väljuda suukaudu! Võtsin vähe hoo maha kuna kõik oli alles ees! Ratas toimis enam-vähem, väljaarvatud see, et eest ei tahtnud hästi kränni peale minna. Eelmise aasta rajaoludega võrreldes, rada lausa tolmas s.t. suht kuiv oli. Kui lõpuni oli ca 10km, siis jõudis mulle järgi üks noorsand, kellel olid pidurid(V) kadunud 40-dal kilomeetril. Vend pidurdas rattasaapaga, tagarehvi muljudes. Müts maha kõva mees! Peale temaga kohtumist algasid need lõigud, mis mulle sobisid – kruusakas. Kokkuvõttes läbi H100 parim koht ja viies kord läbida. Finišis olin ära teeninud RedBull-i ja H100 Buff-i. Ise olin rahul… tänud ka Kaidole, Rainle, Raulile, Veronicale meeldiva seltskonna eest transpordivahendis!
Kaido:
Uuuhhh, hooaja viimane start. Kui põhiküsimus oli selles, kas tuleb mudaralli või mitte, siis sel aastal läks õnneks ja ilmaga vedas ikka roppumoodi – päike paistis hommikust õhtuni. Ma olin selleks võistluseks tõsiselt valmistunud ja seetõttu võtsin oma hooldustiimi kaasa, et saaks rajal võimalikult väikese koormaga sõita.
Startisin rahulikult koos Rihoga, aga varsti võtsin sihtmärgiks Kuldari, kes teada-tuntud pikamaa-mees. Kohti loeti alguses 55-60 kanti. Kui Aivar Lipp minust u 10km-l mööda tuiskas, siis proovisin talle järgneda ja Kuldar jäi varsti maha. Esimene joogipudelite vahetus Kurgjärvel õnnestus ja jätkasin heas tempos. Õige varsti liitusime Ville Vaikna grupiga. Kui 2 tundi sõidetud sai ja olime ületanud ka Suure Munamäe ning minul jook ja kaasavõetud 2 geeli otsa olid saanud, tekkis hinge väike kahtlus – otsisin teeületustel tuttavaid nägusid, aga polnud minu hooldetiimi kuskilt paistmas. Egas midagi, tuleb edasi panna ja kannatada.
246 oli ikka tõsiselt alahinnang Kaido võimekusele
Vahepeal tekkis väike mõte Villelt juua küsida, aga vaatasin, et tal endalgi vähe. Mingil hetkel tuli Tammsoo vastassuunas vastu ja küsis oma kalli kompuutri kohta, mille ta oli osanud ära kaotada. Lipp oli vaikselt grupil eest ära vajunud ja kuigi enesetunne oli hea, ei julgenud talle järgi minna. Enne 3tunni täitumist jõudsime 2.TP-sse(44 km) ja minu üllatuseks jäi enamus grupist sinna tankima. Nii ka mina – kütsin jooki, rosinaid, banaani ja kaeraküpsist, lisaks palusin oma ainukese joogipudeli täita. Pärast peatust tundsin ennast kindlamana ja sõitsin sellest grupist minema. Ainult Ville oli kaasa tulnud ja varsti liitus ka Tammsoo. Nii me kolmekesi tiksusime. Kadedusega vaatasin, kuidas Eriku naine iga natukese aja tagant raja ääres oli ja kõikvõimalikku kraami oma mehele pakkus.
Enne kolmandat TP-d (63.km-l) olime Villega Erikul eest ära sõitnud, aga kuna meie peatusime seal, siis jõudis ta jälle järele. Mõrvaritõusul 75.km-l tekkis Tammsooga uuesti vahe sisse ja rohkem ma teda ei näinud. Samas olin ise ka juba piiri peal ja krambipoisid andsid vaikselt märku. Teadsin, et peale Vällamäge läheb kergemaks, aga et seda tuleb kohe mitu korda võtta, oli üllatus. Esimesel Vällakal kõndisin ja võtsin kaasasolnud Mg-ampulli, kui vahepeal mahajäänud Ville minust mööda sõitis. Siiski suutsin ta enne viimast TP-d (82.km-l) kinni püüda ja sealt võtsin kiirelt ühe koola, täidetud pudeli ja arbuusi ning panin minema. Ville ei tahtnud maha jääda ja tuli kohe järele. Paar km peale TP-d nägin oma rõõmuks tuttavaid nägusid hooldetiimist, kes kõiksugu kraami pakkusid, aga polnud aega pikemalt peatuda ja haarasin liikumiselt ühe ampulli, mille kohe sisse kulistasin.
Mehel polnud aega lehtede alt seenemikke otsida
Küll need kõva põhja ja siledaks hööveldatud allamäge kruusakad olid head – sai mõnusalt littida. Ville istus mul põhiliselt tuules ja nii me kahekesi finishi poole liikusime. Lõpu lähendes hakkas igasugu tegelasi selg ees vastu tulema ja see andis ainult indu juurde. Ma ei märganudki millal Ville maha jäi, aga tõenäoliselt siis, kui ees paistis “vana tuttav” Aivar Lipp, kellele olin mõttes juba kaotanud. See oli u 3-4km enne lõppu. Mees rääkis, et teda jätkus täpselt 100 km-ks, aga lõpuni oli veel vaja sõita. Andsumäel sain kätte veel Ahti Suppi ja rollerirajal “tõukerattaga” sõitnud Grisha, kes oli jaksanud keti pooleks vajutada. Lõpetasin uhkes üksinduses 21.kohal.
Tulemusega jäin rahule, aga natuke kripeldama jääb see, et mis oleks olnud, kui hooldetiim poleks lootusetult ära eksinud ja oleksin kõik oma joogid/geelid õigeaegselt kätte saanud? Väga palju olekseid/polekseid, aga fakt on see, et 3 meest minu ees olid väikeste vahedega kahe minuti sees… (Tippsoprtlase tagantjärele tarkus: “Ka hooldetiim peab olema tasemel varustusega nagu sõitja ise” – Toimetaja)
Tulemused H100km:
1. Allan Oras 4:48.32
21. Kaido 5:38.26
44. Raul 6:02.26
78. Bruno 6:26.54
Tulemused H100m:
1. Tarmo Mõttus 8:30.05
4. Rain 9:01.07
http://www.haanja100.ee/tulemused