CC Rota Mobilis

Kui eelmisel hooajal oli meie rattakalendri avavõistluseks trepijooks Radissoni hotellis, siis seekord saab selle austusväärse koha endale Tartu Maraton suuskadel! Esindus oli kirevam ja arvukam, kui kunagi varem. Kuna mitmed osalejad pole suutnud ka kaks päeva peale finishit käsi klaviatuuri kõrgusele tõsta, siis paneme esialgu üles kahe kange kannatused sellel pikal rajal.

Andre:
Käesolev suusahooaeg möödus kuni jaanuari lõpunädalateni hea tervise ja tiheda treeningu tähe all. Klassikatehnika hakkas juba suusatamist meenutama ja mootor tundus ka mõistlikku väänet välja andvat. Kõik see aga sai nullitud paari planeeritud ja planeerimata nüansiga. 24.01.13 sai tehtud viimane klassika trenn, edasi siirdusin tippsortlasele kohaselt kõrgmäestiku laagrisse 2300m peale, kus ma tegelesin kõige muu, kui murdmasuusatamisega. Tippvormi lähedal olevale tippsportlasele kohaselt jäin ma siis loomulikult ka haigeks. Nädal enne maratoni sai tehtud 2 hädist 1 h pikkust paaristõuke trenni. Tundus, et olin valmis, või siis pigem ei olnud.

Kääriku suunas liikusime tavapärasest veidi teistsuguse kaadriga. Sangas oli nagu ikka Brunn, kes oli eelmisel õhtul oma sünnipäeva ette tähistanud ja nägi suht vaevatud välja. Talle sekundeeris veel Anti, kes polnud üldse klassika trenni teinud ja lisaks oli ta ka veel haige. Muret tekitas ka see, et ta ütles, et ta enam naisi ei vaata.  Ja Marek, kes oli purakat täis ning ütles, et on hakanud karsklaseks ja enam ei joo. Lisaks oli veel ka külalisesineja Mellervee, kes läks oma esimesele maratonile. Marek õnneks oma lubadust ei pidanud (Anti pidas).

Öö möödus uneta ja hommikul oli hea värske tunne. Ulatasime sünnipäevalapsele Brunole pidulikult 10-pakk kondoome, Maaja ja punase küünla ning võisime sööma minna. Stardikoridori (1000-1500) ukseprao taga oli juba jõulised paaristõuke härjad kohad sisse võtnud ja kui lint eest ära korjati, taheti koos aiaga sisse minna. Ühe venna suusad jäid risti sinna ukse ette ja vaatasin põnevusega, kas 2005 aasta Fischerid peavad ikka 1000 m poolt avaldatavale paindele vastu.

Kiharad on juba härma tõmmanud

Algus oli paljutõotav – suutsin hoiduda erinevatest maokatest ja muust põnevast. Kui 2 h oli sõidetud, oli selge 2 asja. Esiteks see, et olin liikunud enda kohta väga heas ajalises graafikus (lubas aega alla 4 h) ja teiseks, et 24 päeva tagasi tehtud klassikatrenni mõju ei ulatu kaugemale, kui sõidetud 2 h. Ühesõnaga kärvasin. Lipe polnud ka kõige parem, aga pidamine hammustas niimoodi kinni, et läksin igalt poolt veerpaluklassikalist üles.

Selleks ajaks oli sõidetud 33 km ja rongid hakkasid paremalt ja vasakult mööda minema. Valasin endale kogu keemia sisse ja 10 km pärast saavutasin konditsiooni, mis lubas enda ümber olevate sõitjatega samas tempos liikuda. TP-s mulistasin mõõtmatutes kogustes kisselli ja spordijooki. Vaikselt lootsin ikka viimase 15 km peale, kus oli plaan hirmsasti paaristõugetega möllates jõuliselt kohta parandama. Aga lõpus olin ikka päris süsi ja kuna lipet ka polnud, ei parandanud ma seal suurt midagi. Aja üle olin väga rahul – 3.50 ja koht 1044. Klassika stiil signing out.

Madis:
Tartu 63km klassikat on selline tore üldfüüsiline üritus, mis ma ikka oskan rohkem öelda! Minu ala see pole. Kuid sõita selles massis on vahva, eriti kui suusk teistest paremini libiseb. Ning seekord tundus aeg lühem ja lõpus jaksasid käed tööd teha – sügisene jõusaalis suusaergomeetriga tehtud trenn on midagi ikka andnud. Ma olen muidu alati lõpus surnud olnud, kuid seekord oli täitsa hea.

Enne maratoni tegin samal nädalal ainult 3 klassika trenni, lihtsalt, et lihased ja kõõlused väga ära ei ehmataks nendest liigutustest, mis tulemas. Väike saun kulus peale sellist üritust marjaks ära. Mida seekord tähele panin – päris paljud on korralikult paaristööd harjutanud (stardinumbrid algusega 5xxx libisesid mööda paremalt ja vasakult). Klassikasuusad jäävad nüüd jälle järgmist aastat ootama. Tänud lähevad ka Ergole, kes tuju üleval hoidis.

Marek:
Minu selle aasta TM ettevalmistus oli enamvähem plaanipärane, nädalane sunnitud treeningpaus jaanuari keskel mõjus pigem hea puhkusena. Suusakilomeetreid oli kogunenud piisavalt, sealhulgas ka klassikat. Kaks nädalat ennem sai tehtud ka üks pikem klassikaots (48km, 3h15min.).

Laupäeva lõuna ajal tõstsime kola Brunni bussi peale ja suundusime Tartu poole, et stardimaterjalid välja võtta. Sealt edasi juba Otepää suunas, kus tegime väikese poe külastuse, et järgmise päeva sünnipäevalapsele Brunole väike meene soetada. Kerge eine Pühajärvel, kus ma ei suutnud pidada oma lubadust õlut mitte juua ja ikkagi tegin poolteist kannu kesvamärjukest pasta ja küüslauguleibade kõrvale… Seejärel ööbima Käärikule.

Pühapäeva hommikul „laulsime“ Brunni ülesse, andsime kingid üle, viis pihku ja sööma. Mina sain oma suusad määrdemeistrilt alles tund enne starti võistluspaigast ja läksin tegin väikese testi. Lipe tundus super, pidamine natukene hella võitu aga muuta ma midagi enam ei lasknud (see ju lihtne rada). Tartu Maratoni stardihetkel on alati super tunne, nii ka seekord. Kulgesin rajal hea enesetundega, üritasin sõita kuni Paluni kerge varuga, sealt edasi tulgu juba mis tuleb. Tõusudel lõi aegajalt pulsi üle 180, aga tundus, et taastusin ruttu ja sileda peal oli hea „kühveldada“.

Tulemusega jäin rahule, kuna sõitsin oma Tartu Maratoni parima koha ja oma senist parimat aega parandasin ca. 23 min. Minul oli see 6-s TM ja järgmine aasta kindlasti jälle.

PS. Suured tänud määrdemeistrile, lipe oli tõesti super ja pidamine ka täiesti piisav

Tulemused:
Rääkidides tehnika arengust, siis viimasel ajal on areng olnud tormiline. Sportfoto pildipangale lisandus suurepärane lahendus nimega Analysaator by Myttajad. Sellel lehel on vist pea kõik internetivõimelised maratonil osalejad juba käinud. Meie meeste tulemused siin.

Pildimaterjal:
Me kindlasti väärtustame Sportfoto poolt pakutavat tipptasemel fotode otsimise teenust ning leiame ka mooduse selle toetamiseks (nt Jannele pudeli hea Hispaania veini näol Hawaii Expressi kevadlaagris).