CC Rota Mobilis

Sel ajal kui A koondis viimast lihvi ja  B-proove EMV-l andis, kogus valitud seltskond Kõrvemaal triatlonialaseid kogemusi. Kohal olid Raudmees Marek, Anti ja ka Bruno, kes pidi kogu maailmale tõestama, kas keevitamata Kona raamiga on võimalik esisaja sisse sõita või mitte. Erinavates startides tuli sel aastal osvõtjate rekord, kes jagunesid 75 kaupa läheteks.

CCRM värvides Noortekoondise liige Lauri Tamm

Bruno kontrollimas, palju siis seekord max kiirus tuli

Anti muljed:
Hea traditsioon igal suvel üks kolmevõistlus kaasa teha jätkus ka sel aastal. Kõrvemaal juba 5.korda. Kohale jõudes kiiresti numbrid külge ja peale ning  kulgesime autoga rattafinisisse, junior-Kauk jäi lasteduatloni tegema. Tagasiteel soendus kujunes kaunis pikaks, starti jõudsin 4 min enne minekut. Ujumist võtsin väga rahulikult. Tundus, et vahemaa oli sel aastal pikem mõõdetud. Vesi oli soe – väidetavalt 23 kraadi.

“Rahu, ainult rahu” ütleb enesekindel Anti oma hullunud fännidele

Anti näitab, kuidas nõukaaegset ülekitsehüpet tehakse

Vahetusalas sebisin sedavõrd kähku, et jõudsin esimese rattakilomeetriga järgi Kaupo Raagile, kellega õnnestus tempo nii hea hoida, et keegi meie tuulevõlusid kasutada ei saanudki. Vahetult enne lõppu õnnestus ka mul Kaupost maha jääda, õnneks mitte palju. Jooks kujunes juba piitsutuseks, 10 kohta pidin loovutama ja finisis olin täitsa tühi, kõik jõuvarud jäid rajale. Laias laastus üritusega ja korraldusega väga rahul.

Raudmees Marek:
Mõtlesin, et suve jooksul võiks mõne rahvatriatloni ka rattaürituste vahele sättida. Üsna kergelt langes otsus just selle, Kõrvemaal toimuva kasuks, kuna see suht lähedal ja ka hea korraldusega üritus.

Kuna eelneval kahel aastal ma sel triatlonil ei startinud, siis sain stardinumbri teise starti, mis lähetati teele 15 min. peale esimest starti. Mõnes mõttes oli see hea, kuna ujuda sain n.ö. vabas vees, paar kiiremat venda panid eest minema ja ülejäänud u. 70 jäid minu kiiluvette ulpima (igas stardis oli 75 nägu). Veest väljusin neljandana (kõigi osalejate peale oli mul 25. ujumisaeg) ja suundusin kiiresti esimesse vahetusalasse ratta juurde. Seal vist natuke koperdasin liiga kaua, sest rattarajale pääsesin viiendana.
 

Raudmees ei olegi vees rooste läinud!

Rattasõidu esimene pool oli põhimõtteliselt üksi võitlemine, kuna sobivaid kaaslaseid ei leidunud Poole sõidu pealt tekkis kolmene punt, millega teise vahetusalasse laekusime, olles oma stardi kolm esimest. Seal tegutsesime kõik üsna võrdselt ja koos siirdusime ka jooksurajale. Tundus, et need kaks kaaslast väga kõvad jooksumehed ei ole ja otsustasin tempotegemise enda peale võtta. Üks mees jäi kohe maha, teisega tiksusime väikese vahega lõpuni. Lõpus tuli isegi kerge spurt teha, kuna vennike sai kuskilt eluvaimu juurde ja hakkas lõpus kiirendama. Kokkuvõttes oli väga lahe üritus, soovitan kõigile.

Tulemused:
Marek 39.
Anti    45.
Bruno 77.
http://www.jooks.ee/nelikyritus/index.php?id=8

Pildimaterjal:
http://gallery.korvemaa.ee/archives/292