CC Rota Mobilis

Alges Maasikmets ja Greete Steinburg Jõelähtmel teistele sõnaõigust ei andnud.
Ametlik ülevaade võistlusel toimunust rattaklubi Singel kodulehel. Meie sõdurite lahing pikal distantsil nägi aga välja selline!

Andre varasalvest:
Nonii Nonii Nonii! Hooage on avatud ja seda juba väikese traditsioonina Jõelähtme maratoniga. Nagu ikka varakevadel tuleb esimest ja nii pikka võistlust võtta selle vähesega, mis sportlastele antud – mõistusega. Mõistusevastane oli aga stardihommiku temperatuur – kodune termomeeter näitas +2 C. No tere hommikust tõesti.

Andre memuaarid olid nõutud kraam stardialas

Mis seal ikka, starti. Stardis paistsid ikka need samad näod aastast aastasse, sittagi ei muutu. Algus oli rahulik. Nii rahulik, et sai pundis Madist kättpidi tagant järgi sünnipäeva puhul õnnitletud ja rahulikult juttu aetud. Kaidoga oli meil ka sellel aastal selline tugeva treeningu plaan. Sellega liitus ka Talukas. Paraku võttis ta oma uut rolli veidi liiga tõsiselt.

Nimelt hakkas toimuma juba esimesel laskumisel, mis viimase Kolmapäevaku järgi Kuldari Laskumise nime oli saanud. Kõik jalutasid, Talukas ütles, et „Noo, noo poisid, mina ikka sõidan“, jättis vahe sisse ja jäi üleval stardipoomil valmistuma. Mina vantsisin eesolijatega rivis sealt alla poole. Kui treener alt lipuga märku andis, tegi Talukas stardi. Pigem valestardi. Järsku oli ta poole laskumise paiku mul seljas, ratas lendas kuhugi kaevanduste sügaviku suunas. Proovisin epitsentrist võimalikult ruttu lahkuda. Ise oli ta rahul ja jäi kadunud taarat otsima.

Nonii, nonii poisid, sõidame!

Edasi läks asi veidi rahulikumalt. Hiljem jõudis Talukas Kaidole ja mulle järgi. Tempo oli ühtlane. Siis hakkas esirehv tühjaks vajuma. Team Rota Mobilis oli sunnitud tegema pitstopi. Lateks rehvi sees toimis ja leke sai peatatud. Edasi läks aina paremaks. Algatuseks pani Kaido kiirusel 2 km/h tõusu lõpus üle lenksu – tee järgi või osta ära. Veidi hiljem sekkus paradigma muutumisse otsustavalt taas Talukas, kes looma jõuga eemaldas oma sõidukinga talla. Midagi ei olnud teha, tegime talle lõkke üles ja jätsime kaasvõitleja vähese söögi ja joogiga metsa. Loodame, hundid ta öösel ära ei söönud.

Kellele mugavustsoon, kellele valus tempo

Jalg aina kibeles tempot tõstma ja 24 km enne lõppu lubas Kaido mul oma teed minna. Tõmbasin hoo üles. Mõnus enesetunne, millega sai singleid nautida ja ringi vaadata asendus veremaitse ja lihasvaluga. Peale mugavustsoonist väljumist ma enam hoogu maha ei võtnud. Möödusin selle projekti raames vaid 4-5 poolkoomas sõitjast. Finišis olin ajaga 4.30. Enesetunne oli ok. 650 b vajab veel harjumist, aga Põhja-Eesti parimad singlid oli temaga põhjalikumaks tutvumiseks väga hea koht. Vaatame, mis saab järgime nädal Mulgimaal.

Madise kaukast:
Üleskutsele “lähme teeme ühe hea treeningu” reageerisin positiivselt. Panin nime kirja ja ketile veidi õli kah. Distants (80+ km) eriti ei hirmutanud. Riietumisega kruvisin küll veidi üle. Esimesed 10km olin sellises kujundlikus soome-türgi-saunas, siis hakkasid riided lõpuks hingama ja sain mingi sõidumõnu kätte.

Jõelähtme on selline kaval metsaraja-maraton, kus on enamjaolt gaas-pidur-gaas-sõitmist ja see võtab lõpuks jala pehmeks, olgugi, et suuri tõuse pole. Omamoodi kontrast oli kajakate karm lärm prügila lähistel ja mõnekümne kilomeetri järel kopraonu singli ojavulin koos harmoonilisema linnulauluga. Sellised fredjüssilikud rännakud ühesõnaga. Korraldaja oli kõik ilu ja võlu välja toonud sellelt maastikult. Soovitan soojalt. Finishis mõtlesin korraks küll, et metsarajale kohe minna ei tahakski, sõidaks niisama kruusateid nüüd pool suve. Ning maanteel auto roolis avastasin end 80km/h sõitmas. Lihtsalt jalg oli pehme.

Tulemused 80 km:
Andre    19.
Kaido     22.
Madis    58.
Raul        DNF

Tulemused 35km:
Alvaro     9.
Asse          DNS

Pildimaterjal:
Singel.ee