Vaude Bike XDream 2013
Vaude Bike XDream on paljudele rattasõpradele kui magustoit peale ametlikku hooaja lõpetamist Haanjamaa radadel. CCRM pani välja kaks tugevat võistkonda:
CC Rota Mobilis “OleksOleksOleks” koosseisus
Rain Lond
Kaido Kriisa
Andre Kull
Rota Mobilis “Tegijad” koosseisus
Ethel Ansip
Janek Leer
Raino Einroos
Andre seiklused:
Nagu klassikud on juba öelnud, on ajalool kombeks ennast korrata. Kui lugeda eelmise aasta teemat, siis saab sisuliselt esimesele kolmandikule minu jutust copy-paste teha. Ühesõnaga leidsin ennast taas magamata ja kerges pohmeluses teel Kuusalu poole. Olulisim vahe oli vast see, rattaks osutus olude sunnil tsüklokas, millele Bergvald kevadlaagris Sensei Kumiir (reaalses elus Sensa Fermo Cross) nimeks oli pannud.
Fotojäädvustus Andre ettevalmistuslaagrist eelmisel õhtul
Piltmõistatus: Leia pildilt Andre
Paljud vangutasid stardis pead ja arvasid, et mul saab sellega väga keeruline olema. Stardieelsed 15 min joonistas Rain taas markeriga mingit arusaamatut pilti ja siis oli minek. Alguses sain asfaldil kõvatada ja lammutasin nagu oskasin – alt kinni ja püsti peal. Moti tõmbas aga maha kohe suht alguses liivase karjääri kõrval olnud tee, kus ma oma rattaga täiesti ära ikaldusin. Mõtlesin – pizdauskas – kui ainult sellised teed ongi, siis “nägemist”. Kaido ja Rain olid juba ma ei tea kus.
Õnneks edasi läks oluliselt paremini. Pohmakas oli märksa leebem, kui eelmisel korral ja tundus, et olen täitsa adekvaatne. Sain isegi aru, kus me umbes oleme jne. Punktid kogunesid, ilm oli üüüber hea – päike paistis ja lehed sahisesid rehvide all. Korra sattusime ka kohta, kus olin korra põlvest saadik mädasoos, aga sellist pirukat, nagu Kolgakülas, enam ei tulnud.
Ja siis hakkas taas juhtuma. Tundus, et peame liiga palju punkte ära jätma ja Rain hakkas korrektuure tegema. Samal ajal tundus mulle, et vist hakkab nälg saabuma. Kuigi olin söönud sõidu ajal normaalselt, tundsin, et hakkan nälga jääma. Pool batooni Rainilt – aga vist jäi väheseks. Otsustavateks said üks pikem liivane teelõik, kus ma ennast korduvalt kinni sõitsin ja üks võlas tugevam tõmme asfaldil, kus proovisime Glamoxi elektrikuid püüda, kes sujuvalt meiega võideldes ühe oma tiimiliikme ära unustasid ja olid sunnitud teda metsadevahele otsima suunduma.
Siis selgusid kaks asja korraga. Üks – ajalimiiti me ei jõua ning et ma olin täiesti tühi. Pulss kukkus 140 alla ja keeldus sealt üles tulemast. Sain veel ühe geeli, aga see enam imet ei teinud. Rain korrigeeris taas plaani ja võtsime ühe plaanivälise punkti ja siis koju ära.
Tulemus – 13 min üle limiidi (-3 p) ja 26 korjatud punkti = 23. Siis selgus, et võitjad korjasid 27 punkti ja siis selgus, et 24 punniga oleks 3. koha saanud jne… Järgmise päeva süvaanalüüs näitas kätte ühe punkti, mida ei oleks pidanud võtma ja oleks… oleks…oleks 25 punniga limiidis olnud… oleks..oleks…3. koht libises käest. Või siis kui ma poleks nälga jäänud, ehk oleks uutnud lõpu 3 min kiiremini tulla ja ühest miinusest pääseda…Aga eks nii võivad paljud peale sõitu mõelda. Miinimum programm sai täidetud (20 sisse). Ja tsüklo on üks väärt riistapuu – soovitan.
Ergo Jair:
Minu seiklused Xdreamil algasid juba nädalaid enne tegelikku võistlust. Kuna konkurents tiimidesse meie klubi sees oli rohkem kui suur, siis need täitusid valguskiirusel ja hiirvaikselt. Ma kahtlustan selles Andre Pirital asuvat suitsusauna maa-alust koosolekuruumi, kuhu oli kutsutud ainult seltskond 29 tolliseid.
Aga ma ei visanud püssi põõsasse, vaid alustasin koheselt omale meeskonna otsinguid. Saatsin Savisaare allkirjaga taotlused erinevate riikide spordikomiteedesse. Ootused olid suured, kuna olen ühe korra orienteerunud ja eluga metsast tagasi tulnud. Ei pidanud kaua otsima, kui minu signaal korjati ülesse Tartus lokaalses radarijaamas tänu orbiidil tiirlevale Estcube1-le. Sealt ma siis oma tiimi leidsin.
Päev enne starti lugesin läbi 2 raamatut( Avameelsest abielust ja Orienteerumise põhitõed) ja kõik sai jälle selgeks – naised on ilusad ja veekogud on sinised. Kuna olen rohkem rattasepik, siis arvasin , et mis seal ikka, tuleb selline vaikne tiksumine, kus ootan teisi järgi ja vaba aja sisustan delfi lugemise ja kaardil kriipsujukude joonistamisega.
Stardi päev oli ilus, päike, kirju sügis ja rõõmsad näod. Ja siis käis pauk, algas see asi, mida oodatud kaua kaua. Ma ikka tõeliselt alahindasin oma kaaslasi – tempo võeti ülesse,pulss läks punasesse, kuidagi hambad ristis punnitasin tuules. Kaarti lugeda ei jõudnud üldse, see jäigi pakituna mul taskusse sõidu lõpuni. Kuulsin ainult käsklusi- nüüd paremale, nüüd vasakule. Enamasti sõitsime rongis, kus esimene mees vedas, teine vaatas kaarti ja mina viimasena korjasin maast ülesse asju, mida esimestel pudenes( ketilülid, pudelid, hammasratta tükid, sadulavedrud jne). Jube täpne ajastus oli igal pool, kui nad nagu alateadvuses teadsid, kus mingi punkt asub. See 4 tundi läks kiirelt, ülesse leidsime, mis planeerisime.Võimalik, et 2 punki sai liiga otse läbi metsa raiutud, aga väike aeglustus minule väga sobis, sain korra hingata ka. Kokkuvõttes meeste klassis 38. koht ( „Pole paha“ : Villu) ja siinkohal tervitused minu kaaslastele Sanderile ja Ilmarile Tartust.
Rota Mobilis tiim/Raino:
Vahelduseks puhtalt rattasõidule ja jätkuks suvistele Xdreamidele sai meie klubi sega-nais-meeskond koosseisus Ethel, Janek ja Raino kirja pandud ka rattaorienteerumisele. Sedakorda siis Bike Xdream Kuusalu ümbruses. Suvega oli kaardilugemist juba hulga harjutatud ja seekord läksime “panema”.
Ethel on hooaja lõpus tipp-vormis ja oli hetki, kui me Janekiga pidime vaatama, et tuulest ära ei kuku. Väikesed intsidendid – üks sisekummi installeerimine minul, üks väike metsa sõit ka minul (hakkasin valel ajal kaardi vastu huvi tundma..). Aga üldkokkuvõttes olime tublid, ‘sega’-dest juba 8. koht! Järgmisel aastal sekkume medalite jagamisse…
Tulemused
1. M40
19. CC Rota Mobilis
25. Rota Mobilis