Tallinna Linnarogain 2014
Andre blogisissekanne:
Tallinna Linnarogain. Kõik sai alguse Rain Londi kõnest nädala alguses, et kas äkki läheks? Start Pirital – kodu lähedal ja head tuttavad kohad. Asi aga sai uue pöörde, kui neljapäeval laekus Rainilt uus kõne, et Tõnis Erm (eelmise aasta rattaorienteerumise maailmameister ja varasemate aegade ma ei tea mitmekordne poodiumimees) otsib endale Linnarogainiks tiimi. „Rahulikult kevadises tempos tahaks kaardilugemise praktikat saada“ – nii oli Erm öelnud. Noh ok. Lasse Nõlvik oli juba algselt teemasse sisse võetud ja sujuva liigutusega lükkas Rain meid koos Lassega tiimi ja valis ise rahuliku päeva perega…
Koondis on valmis
Kontroll aeg 2,5 h. Punktid lauluväljakult kuni Iruni. Stardis ka kaks viimast bike X Dreami võitnud Pekk/Aibast ja palju teisi kõvasid seiklussportlasi. Erm joonistas kaardi triibuliseks ja minek. Algusest peale oli selge, et läheb andmiseks. „Rahuliku jalutamise“ asemel keerasime kohe korralikult peale. Kiirus, kuidas punktid kätte jooksid, oli müstiline. Paljud punktid olid kohtades, kuhu rattaga ligi ei pääsenud, seega oli palju jooksmist, mingil määral ka alpinismi, järsakute kohal rippumist ning ka sõjaaegsetes pimedates katakombides ekslemist. Paljud kohad olid ka Lasnamäe elurajoonis, kus kohalik naabrivalve oli juba aktiviseerunud – paaris kohas märgi lipu omastanud ja ühes Iru sektori punktis ka elektronilise punkti endale kaela riputamise eesmärgil ära vinnanud.
Lasse suusahüppeasendis
Tunda oli, et kevad läheneb – tühermaadel asuvates võsatukkades käis vilgas tegevus – sardellid keerlesid rehvidest ja kartongist tehtud lõkete kohal ja õlu käis ringi, transistorist kostus kõvemat slaavikeelse lektüüriga muusikat. Sõidu käigus pidi Erm tegema mõningaid korrektuure ja jätsime mõned punktid ära. Aitasime teda Lassega niipalju kui saime tõmbamise otsade peal. Õnneks olid kohad tuttavad ja sai aru, kus me oleme, kuhu me pidime minema ja paaris kohas sai võib-olla isegi abiks oldud. Kõige raskem oli vahetult peale punkte. See käis sellise tempoga, et kui arvasid, et on aega seal juua ja midagi sättida, siis selgus, et Tõnis on juba 100 m kaugusel ja pidi jälle hirmsat moodi peale keerama, et vahe kinni tõmmata. Ise tundsin ennast üllatavalt hästi – väga raskeid hetki otseselt ei tulnud. Eelmise aasta X Dreami nälga jäämine oli värskelt meeles ja sõin jõin korralikult.
Pläraki – finishikell kinni
Ma ei tea, kas meis reaalselt kasu oli või pigem takistasime Ermi minekut, siis igal-juhul valitseva maailmameistriga iga päev ühes tiimis olla ei saa, jälgida kuidas oma ala tipp toimetab – see avaldas ikka tõsist muljet ja seda enam ei saa koos sellise mehega iga päev poodiumi kõrgemaile astmele astuda.
Lasse oma popi fasongiga tahab kõik tähelepanu endale võita
Pildid (aitäh Meelis Toom!)