Muljeid C-kategooria võistlustelt
Jõelähtme Valla MTB Kolmapäevakute 8. ehk viimane etapp
Andrus: otsustasin laekuda viimasele etapile, et vaadata, kuidas Ida-Harju sektsioonis toimuv xc sari siis välja näeb. Rada ja märgistus oli ok. Joonel oli väike seltskond – 12 inimest. Kesise vormi ja tont teab kuna lekkima hakanud (viimase ringi viimased paarsada meetrit pidin läbima ratas käeskõrval joostes) tagakummi tõttu “saavutasin” meeste arvestuses viimase koha. Tänud ka osavatele fotograafidele. Meelisele tuleb au anda, kuna on suutnud väheste abilistega nullist läbi viia korraliku 8-etapilise sarja. Näis mis sellest sarjast järgmine aasta saab. Ei ole võimatu, et 2008 toimub teatud underground xc-sarjade konsolideerumine.
Protokoll
Saku Kolmiku Rattapäev
Andrus: olen Sakus igal aastal (ka enne kolmiku sündi toimunud sõitudel) kohal olnud v.a. 2006. aastal. Saku Kolmiku Rattapäeva ja Saku 100 erinevate aastakäikude rajad on omavahel tihedalt põimunud ja pähe õpitud, nii et sõida või kinnisilmi. Mõnus koduse õhkkonnaga võistlus. M-klassis oli 20 startijat, saavutasin 9. koha (seni parim tulemus on M-klassi 29 startinu seas saavutatud 8. koht aastast 2004). Ise olen rahul.
Protokoll
See Eesti koondise särgis sepik pääses kahjuks eest ära 🙂
Sportland Kõrvemaa Rattamaraton
Andrus: Sel ajal kui kõvad olid Haanjas, käisime meie Pillega Kõrvemaa radu proovimas. Pillele oli see meie tütre sünni tõttu esimene ja viimane start sel hooajal. Vaid kaks kuud peale sünnitust ette võetud 16km pikkusel matkadistantsil oli Pille 175 lõpetaja seas ajaga 1:07:25 139.
Enda esitusega olen väga rahul. 38km litakas Kõrvemaa radadel on just see, mis sobib kas olematu vormiga wannabe`le või algajale rattahuvilisele – rada on hea lihtne ja saab litrit anda ning erinevalt Elionist saab sõit enne läbi (minu aeg 1h30), kui “vana rasv” otsa saab. 591 osaleja seas saavutatud 143 koht oleks justkui ok, kuid tegelikult oli kohale tulnud kaader Elioniga võrreldes veelgi karvajalgsem – valitsev dresscode oli ikka täispikk termokostüüm + porikad ja muu stuff. Siiski pean Kõrvemaa sõitu oma selle hooaja parimaks esituseks (Haanjasse minek oleks olnud suur viga), sest enesetunne oli väga hea, sai sirgetel kõvasti pauku pandud ja lennukite tuules eest ära mindud ning kõigile trassil viibinud Assa Kesoro sõitjatele särk püksi pandud. Eriti mõnus oli enne lõppu paarikilomeetrine lõik, kus sai oma eraldistardi võimed(?) maksma pandud. 
Kontrollime olukorda.
“Pikal” distantsil osalejate arv hakkab juba vaikselt Elioni mõõtmeid võtma (591 lõpetajat). “Tõsisest” mtb sõidust annab tunnistust ka see, et esikümnes oli tervelt neljal sõitjal jäik kahvel k.a. 2. ja 4. koht. Kanal Merida uus Flex-hark. ZZK-Extreme sõitis üldse kõik kõvakahvliga. Üritus ise on muidu eeskujulikult korraldatud.
Pille: esialgu ma eriti kiiresti sõita ei julgenud sest ma ei teadnud, kui kauaks mul võhma jätkub, sest treeningkilomeetereid oli võistluse eel kogunenud “tervelt” 30. Siis aga tekkis hasart ja hakkasin kimama. Mõnest mäest suutsin ülesse ka sõita ja alla sõtsin kõigist 🙂 Peamine eesmärk oli lõpetada hea enesetundega ja see ka õnnestus. 
Pille