CC Rota Mobilis

Algul sai segamatult rünnakuid ülesse ehitada, sest mõned mehed vastasmeeskonnast tegid alles venitusharjutusi.

Juhtus nii, et meie head sõbrad ja konkurendid Velo Clubbersist kutsusid meid välja hooajalõpu vutikohtumisele. Õnneks on jalgpall selles mõttes hea mäng, et seda tahavad alati kõik mängida. Kõigil, kellel meie klubis midagi sääres kannavad, olid ka valmis väljakutset vastu võtma. Algatuseks otsustasime hankida endale juhendaja, kes meid kui enamaltjaolt jalgpallikaugeid tegelasei veidike suunaks ja õpetaks. Selleks osutus Andre keskkooli klassivend ja hea sõber Peeter, kes ka ise vabal ajal palli tagumas käib. Esimene treening toimus eksklusiivselt A Le Coq Arena harjutusväljakul Sportland Arenal hilisõhtul prožektorite valgel. Seal sai selgeks see, kes milleks võimeline on või pigem ei ole. Ja peale seda sai paikka pandud formatsioon ja strateegia. Vello Klubi meestele oli vaja ju koht kätte näidata. Lootsime, et kuulujutud treeneri palkamisest, organiseeritud treeningutest ja enne mängu tehtav distsiplineeritud ühissoojendus annavad väljaku ääres nina nokkivatele vastasele moraalse hoobi ja nad annavad loobumisvõidu. Paraku päris nii ei läinud.


Ootamatult agessiivseks pallimeheks osutunud Mati aktsioonis.

Kaks treeningule järgnevat päeva vaevlesid kõik klubiliikmed tohututes piimhappest tingitud lihasevaludes. Osad mehed olid sunnitud enese edasi liigutamiseks kasutama karke. Lisaks oli treeningu käigus jäädavaid kahjustusi saanud Rauli reis, Asse hüppeliiges ja Ergo suure varba küüs.



Riho näeb vist oma võimalust ja tormab selle poole lausa inimväärikust jalge alla tallates.

Õnneks taastusid kõik sepikud pühapäevaks enam-vähem ära ning kõik olid vähemalt esialgu rivis. Peale avavilet sai Raul mängida mõne minuti ja valmis oli. Mees pidi enne esimest joogipunkti maha tulema, kuna jalalihas lõpetas funktsioneerimise. Clubbersi meeste puudujäägi tehnilistes oskustes kompenseeris ülijõhker mäng, mille tulemusena pidid peagi Svea traumapunkti külastama Kaido, Alvar, Andre ja lõpuks ka meie ainukese ja ülikauni värava sepistanud tipuründaja Ergo, kes pidigi kahjuks peale teise poolaja algust pealtvaatajaks jääma.


Esimesel poolajal, kui clubbersite seis oli hapu, käidi ükshaaval maestro Oliveri juures klubi ustavusvannet uuendamas ja jõudu kogumas.

Kohutavat laastamistööd tegi vastasmängijatest Mati, kelle putsa alumiiniumkorke sai tunda nii mõnigi meie klubi mängija (õnneks oli tal Tellisikivi perearsti keskuses kümne traumatoloogi ajad kinni pandud) .Vastaste mängu võttis enda peale jalkataustaga Rommi. Tema võttete tulemusena sahises Tõnise tagune puurivõrk 2 korda. Lõpus üritasime veel kõvasti viigiväravat lüüa, kuid vaatamata kogu meeskonna pingutusele jäi see sündimata.

Mängujärgsel päeval oli tore linnapeal näha lonkavaid mehi, kes fightclubilikult üksteist sõnatult tervitasid.


Väsimatu palli eest võitleja Alvaro hakkab väsima ja jalad on makaronideks muutunud.

Nüüd saab sõna meie peatreenerina debüteerinud Peeter, kes teeb toimunust proffessionaalse kokkuvõtte:


Võitluslik kaotus Pirital


Velo Clubbers – CC Rota Mobilis 2:1 (0:1)
55.xxx, 84.Rom- 14. Jair

Mängupaiga olud: Õhutemperatuur +14, päike, väljak väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 12
Peakohtunik: Aare


Oliver üritab ümmargusele pallile läheneda täiesti uue nurga alt.


Treeneri kommentaar:

Peale tugevat trenni kolmapäeval Sportland Arenal ei olnud kõik mängijad kahjuks piisavalt taastunud ning ka mängueelne soojendus jäi napiks, mille tõttu esimesel poolajal avaldusid mitmel mängijal vigastused (venitused ja krambid). 3-ndal minutil lahkus mängust Raul, kelle mäng oligi selleks korraks mängitud. Kui põlvevigastusega lahkus kümneks minutiks ka keskväljamootor Kaido, tekkis korraks mõte, et midagi head ei ole oodata. Õnneks osutus tema vigastus kardetust siiski väiksemaks ja ta sai peagi taas platsile joosta. Esimesel poolajal peeti mängujoonisest ilusasti kinni, kaitse pidas ja rünnakutel pandi vastased surve alla. 14.ndal minutil jäi trahvikasti nurgal vabaks klubi esiründaja Ergo, kes võttis palli ilusasti omaks ja keerutas 18-lt meetrilt nahkkera vastaste väravavahile püüdmatult tagumisse ristnurka. Ilus värav, mida staadioniekraanilt siiski kahjuks korduses ei näidatud.


Opal on väga kaval nägu peas. Ilmselt loodab oma väljaku poolelt pommlöögiga vastase väravavahti üllatada.

Tundus, et varsti lööme ka teise värava, kuid pidevad vigastused häirisid mängu, ning mängupilt võrdsustus. Korralikult sekkus mängu meie vahetusmängija Opa, kellel paistis olevat ka natuke rohkem võhma kui mõnel teisel klubiliikmel. Paaril korral pidi pallipüüdma väravavaht Tõnis, kes oli oma ülesannete kõrgusel ja hoidis puuri korralikult puhtana. Tema väljalöögid langesid pigem aga vastaste saagiks. Poolajale läksime siiski eduseisus, kuid olukord oli päris halb, kubemepiirkonna vigastustega maadlesid nii Ergo, Andre kui Alvar, jooksuvaim oli kadunud Assel, kes vahetas kohad oma äärel Madisega. Pidime tegema mõned sunnitud vangerdused positsioonidel, viies Andre tipuründajaks ja Kaido keskkaitsjaks, kuna oli oodata vastaste tugevamaid rünnakuid. Nii ka läks.


Rom üritab Rota kaitsest pea ees läbi murda.

Kas tegemist oli tõesti väsimuse või vigastustega, aga initsiatiivi haarasid kohe vastased. Mängupilt erines oluliselt esimese poolaja omast. Eriti ohtlik oli varasema jalgpalli kogemusega Rom, kes mitmel korral tekitas ohtlike olukordi meie värava all. Ka mängujoonisest oli raske kinni pidada, sest väsinud mehed ei jõudnud enam olukordadele piisavalt reageerida. Asse näost paistis veremaitse, mis ta suus oli, juba kaugele, ning Alvar üritas tihti lihtsalt mööda maad ennast pallini lohistada, sest jalgel ta enam ei püsinud. Tundus ka, et vastased oli vahepeal kuidagi suuremaks ja tugevamaks saanud, ning varsti oligi skoor 1-1.


Kull on täiesti läbi. Kaupo on võtnud solidaarsusest sama asendi.

Ergo vigastus osutus nii tõsiseks, et tema enam edasi mängida ei saanud. See muutis olukorra veelgi halvemaks, kuna ühtki tõsist ründajat meil enam polnud ning ka vahetusi enam teha ei saanud, kuid viigiseisu suutsime siiski hoida. Juba tundus, et mäng tüürib viigi poole, kuid ei: kaheksakümne neljandal minutil sai vastaste staarmängija Rom omal väljakupoolel palli, tõmbas haneks kõik CC Rotamobilise väljakumängijad ja lõpuks ka väravavaht Tõnise, ning vormistas seisuks 2-1. Kaotusseisus võeti ennast veel korra kokku, Kaido liikus tipuründajaks ja president Kikkas läks tagasi oma tavapärasele keskkaitse positsioonile. Viimasel viiel minutil korraldati vastaste värava all korralik tulevärk, saima mitmed nurgalöögid, kus kõik meie mängijad oli vastase värava all, löödi mitmel korral ohtlikult peale, kuid väravani kahjuks ei jõutud.


Kaido üritab tulutult Rainerile jalaga munadesse panna. Vägivallaakti vaatab apaatselt pealt Madis.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli võitluslik mäng, mida varjutasid vigastused, mis jätsid jälje ka mängule. Head meelt tegi see, et kaotusseisus leiti veel jõuvarud, et tormata rünnakule ja tekitada hea surve vastaste väravale, kuid kahjuks viigiväravat ei sündinud. Mängu parimaks meie poolel hindan Kaidot, aga kogu sats oli tegelikult tubli.


Teisel poolajal tundsid vastased juba end nii kindlalt, et aega jäi ka tango tantsimiseks. Üksteisele panid käe puusale Kaupo ja Mati 🙂


Pildid tegi Rivo Pajur.


P.S. Hea meel on siiski nentida, et hoolimata kibedast kaotusest pallimurul sai meie põhialal hooaja kokkuvõttes EJL reitingutabelis Vello meestele särk püksi pandud 😉