Hiiumaa V Rattamaraton
Marimetsa Kapp viies etapp viis sõitjad Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Üle mitme hea nädala oli ilus ilma ja liivasesse männimetsa oli tõmmatud 40km pikkune rada. Meie klubi eest olid väljas Mihkel ja Anti.
Anti:
Kogu käesoleva hooaja olen üritanud India pundist põgeneda, kuid seni on see õnnestunud vaid võistluste esimeses pooles. Tundub, et murdepunktiks senisele sai sündmusterohke Syöte võistluslaager 🙂
Teekond Hiiumaale algas lootustandvas seltskonnas Indrek “Looduselaps” Epner koos kaasa Jannega ning Kristo Sepaga Redbikest. Kauk Junior tuli kaasa, kuid sel korral kahjuks koos antibiootikumikuuriga- seega osales vaid hooldetiimis. Hiiumaa läbimisel kasutasime korraldajate poolt pakutud eribussi, mis oli ajaliselt mõistlik lahendus ja tõepoolest väga mugav pakkumine korraldajate poolt. Tänud!!!
Tundub, et olen Ziililt ühtteist Syötest külge saanud, sest unustasin maha sokid ja kindad ning spordijook tuli kaasa vale seguga. Lisaks ununesid koju vitamiinid, mida kasutan tavaliselt vahetult enne starti. Tänud Kristo Sepale varukinnaste pakkumise eest, toimisid 🙂
Et veel eelnevast vähe oleks olnud, vajus soojenduse 2. kilomeetril pooltühjaks tagumine Thunder “Minu vend on paberist” Burt. Lahe!! Korra juba mõtlesin, et miks ma siia üldse ise kaasa tulin?!? Vahetult enne starti vajutasin talle 3,0 sisse ja tundus, et jäi pidama.
Ilm oli super, sooja üle 23 kraadi ja päike lõõskas. Startisin vastavalt senistele tulemustele 2. grupi lõpuosast, umbes kohtadelt 70-80. Stardiosa oli kitsas ja aeglane, seega esimesed kilomeetrid möödumisvõimalusi liiga palju ei pakkunud. Mingil hetkel jättis vana tuttav habemik Robert “Ainult Specialized” Kimmel eessõitjatega räige vahe sisse ja päris pikalt pidin samblasel singlil möödumiseks kohta otsima, samas tundus see hea puhkus uueks kiirenduseks.
Kolmandal kilomeetril õnnestus möödumistuhinas otsasõidu vältimiseks mõlemad põlved liivasegusesse samblasse saada, kusjuures üks clip jäi ka veel kinni. Mis seal ikka, püsti ja edasi, paar venda said sel ajal muidugi mööda. Rajatähistuse kiidame heaks, rada oli üles pandud selliselt, et esimene pool oli füüsiliselt raskem. Nagu karta võis, vajus 11.km tagakumm pooltühjaks, kuid kurvidel, kividel ja kändudel esiotsal võimeldes õnnestus see vähene õhk Burti sisse jätta. Raja teise poole sõitsime kuni 10 liikmelise pundiga ja midagi liiga põnevat ei juhtunud kui välja arvata teele pikali visanud laps, kelle ema teda keset trassi püsti upitas. Mina kihutasin vasakule sohu, pääsesin kokkupõrkest väga napilt ja maandusin soisesse kändu. Samamoodi ikaldusid teisedki.
Viimased tulemused olid sarjalt Palivere 140. ja Vormsi 58. Hiiumaa kohaks loeti mingil hetkel 33. ja see andis jõudu juurde. Finiš tuli kuidagi ootamatult kiiresti kohe peale värsket ja risust raiesmikku seekord ning mul õnnestus lõpusirgele eelnenud 3.koht minigrupis kindlalt ära vormistada. Tulemuseks 27.koht ja annab lootust järelejäänud startideks. Kiidan Mihkli poodiumikohta, ilma, rajatähistust, korraldust, ikka muidugi suppi, kaasvõistlejaid, võistlusjärgset sauna, õlut, grilli ja hea energia tekitajat 🙂
Mihkel:
Hiiumaa Marimetsa Kapp etapi olen peaaegu igal aastal endale plaani võtnud. Mõnus etapp mõnusas looduses ning olen tavaliselt hea sõidu seal teinud. Algus oli tõesti hea, 22.juulil broneerisin praamipiletid ära ning sain autoga laevale. Kuna kõigile autopileteid ei jätkunud, siis sadamas hoidsin igaks juhuks auto uksi lukus, et zombistunud ratturite massist keegi autosse ei poeks. Randmäe tallu jõudes oli üllatuseks see aasta rada teistpidi keeratud ja sai lõpu ning alguse läbi sõidetud.
Start oli alguses paarsada meetrit ATV taga ja peale seda võisid kõik kuuma anda nii nagu homset ei oleks. Erikson vedas pundid pikaks ja mingiks ajaks formuleerus grupp, kus figureerisid Epner, Elling, Erikson, Sepp, Einblau, Maksa, Allan Jõgi, Pajur. Esimene pool rajast oli üsna raske ja tehniline. Oli mitmeid singleid ja väga palju liiva. Epner vedas enamuse ajast ning tempo oli päris hea, paras kummipael oli tema sabas püsimine. Ühel liivasel lõigul astusid Pajur ja Sepp kontakti ning selle tulemusena said Epner, Erikson ja Sepp eest ära.
Meie grupp väga kiiret tempot enam ei arendanud ning mingiks ajaks oli vahe liidritega 2 minutit. Ühel kivisel singlil käis räme pauk ja Maksa jäi ka maha. Vana sprindi sektsioon oli mulle tuttav ja läksin ette seal. Endale üllatuseks sain mitusada meetrit vahe sisse ja tegin lõunapausi selle tulemusena teisi järgi oodates. Raja ääres oli üks kibuvitsa oks, mis korralikult supi lahti kriimustas käevarrelt. Muidu tunne oli hea ja jalga ka nagu oli piisavalt.
Suurema osa ajast vedas Pajur, siis Jõgi, Elling, mina ja Einblau ei käinud mitte kordagi ees. Kuskil 3km ennem lõppu läks Rivo ette ja hakkas rõvedalt peale kallama. Ellingu eest kärises vahe sisse juurikasel singlil. Siis ma tegin taktikalise vea, kui peale singlit läksin maailma parandama Rivot taga ajades. Andsin 1…2 km järjest kuuma ja teised istusid mu taga. Rivoga saime kontakti alles 500 ennem lõppu, selleks ajaks ma olin täiesti süsi ja jalg oli kangis. Rivo lõpetas meie grupist esimesena, siis näitas Einblau kuidas asjad tegelikult käivad ja tegi ka finišit ning pani peale joont korraliku nipli. Mina lõpetasin Ellingu järel 7.koha peal ehk suutsin enda vanuseklassis kolmandaks tulla.
Üldkoht oleks võinud parem olla, aga üldjoontes hea sõit. Auhinnaks sain mõned õlled, juustud ja talongid rattapoodi. Õnneks Einblau sai ka vahepeal aru, et tegi midagi natukene valesti ja ütles poodiumil sorry.
1.Toomas Erikson
…
7. Mihkel Laine (M-klass 3.koht)
…
27. Anti Kauk (M40 14.koht)