CC Rota Mobilis

Andre: Kui me Hr Presidendiga (loe Andrusega) metsa jõudsime, näitas kell 10 minutit peale kahte. Sukeldusime rajale kolme suure lindirulliga. Aega tundus laialt käes olevat ja igale rattaga vastutulijale seletasime pikalt-laialt, et õhtul on võistlus jne ise samal ajal linte puude külge sõlmides. Mingi hetk selgus, et läheb kiireks. Rajaviitade pakid seljas suundusime uuele ringile. Higi voolas ja telefon helises, sääsad sõid ja lasnamäe nõlvadelt pirita jõe ürgorgu sardelli suitsetama laskunud Sannikovi maa elanikud irivitasid. Järsku oligi kell juba 5. rahvas kogunes, telk polnud veel püsti ja stardikoridorist polnud haisugi. Laekusid kõned klubikaaslastel/rajaturvajatelt: “Hallo olen siin Mustamäel, ilge ummik!” jne. Õnneks jõudsid ikka kõik kohale ja viimasel hetkel sain kõik turvad rajale paikka. Siis algas kiibi/numbri välastamise aktsioon. Rahvast oli murdu (mis oli tore vaadata). Kerge segaduse foonilt saime siiski Mirjami (tänud abi eest!!!) ja Andrusega stardipaketid väljastatud. Võistlus sujus ilusti. Aeg ajalt saabusid stardi/finishi ala juurde erinevate keha/ratta vigstustega tegelased. Kellel kiiver pooleks, kelle kumm ribadeks. Aga kõik jäid ellu. Lintide ja siltide korjamine lõppes 21.30. Peale korraldustiimile muretsetud sooja tee ja singipirukate hävitamist lahkusid kõik abilised (tänud ka kõigile neile!!!) kodude suunas. Ise ma kahjuka taas rajale ei jõudnud. Üritan viga järgmisel etapil parandada.


Asse


Marek: Hmm, imelik, rajal olles tundus, et liigun päris kiiresti, aga pärast protokolli vaadates selgus, et oleks võinud nobedam olla. Kolmandal ringil õnnestus korra külg ka maha panna, mõnus pehme kukkumine oli. Kokkuvõttes oli väga lahe sõit, kihvt rada ja mõnus ilm veel boonuseks.

Alvaro: Memuaarid Pirita Kloostri tagustest metsadest: Saabudes 15min enne lubatud stardiaega kohale, oli laulupidu juba täies hoos. Närvipuntras korraldajad-registreerijad võitlesid tohutute harrastusratturite hordidega Kona telklinnakus. Ma ei jäänud vaatama, kes võitjaks tulevad – lendasin rada turvama. Sain kõige magusama koha rajast – juurikatega laskumise. Oli meeldiv kaaskannatajaid seal aasida ja pildistada.
Millalgi peale 1900 sain ise ka ise veremaitse suhu. 38 minutit pauku legendaarsetel Pirita singlitel. Nagu alati on seal võimalik rada täiesti uut moodi kokku panna, seekord oli siis ring nö tagurpidi käima lükatud. Puhkamise hetki polnud, üks pidev kiirendamine ja küngastel ukerdamine. Pool rada sai õnneks eest suure peal lükata, see on alati meeldiv tegevus J Samuti sai esinetud suurele publikule eesotsas Mati ja Kuldariga sealsamas juurikaga laskumisel. Mehed oli spetsiaalselt kogunenud, et näha minu äpardumist seal. Pidin publikule pettumuse valmistama – ei äpardunud!! Tulemus igati OK peale pikemat langustrendi VO2Max vallas – klubisisene konkurents vanakeste seas oli meil väga tihe, teine koht selles igati rahuldas.


Kaido

Asse: Läks aega,mis läks,aga lõpuks õnnestus mul ka jalg`valgeks`saada kolmapäevakuga.Läksin rajale mõningase eelarvamusega enda suhtes,kuna ma ei ole eriti selliste `sutsakate`sõitja,aga jäin isegi päris rahule.
Rada mulle meeldis,juurikad,liiv, sinkadi-vonkadi puudevahelt ja-ümbert.Maoli panna ei õnnestunud,kuigi viimasel ringil õnnestus üht mändi kallistada küll.Tagant tuli iilge vilinaga Virgo Karu,ma siis mõtlesin et jõuan enne,kui tal teelt eest ära lähen, üle mingi tõusu-juurika nuki saada,aga hoopis suutsin õlaga vastu mändi kimada ja sinna seisma ma jäingi.Tahtsin küll parimat,aga läks nii nagu tavaliselt:)
Tegelt oli lahe sõit,ilmselt järgmise korrani!

Raul: Peale Oti Pea laagrit sain tiba nohu külge ja ka muudel põhjustel nädalakese ratast ei onud puutunud, nii et võttis pulsi punasesse ja veremaigu suhu küll. Esimene ring läks ludinal, ülejäänud vaevaliselt. Aga rada oli ok.


Alvaro

Ergo: Olin seekord ka poole kohaga sõitja ja kohtunik.Rada oli tehniline ja suht raske, erilist taastumiskohta polnud jäetud.Esimese ringiga tõmasin pulsi punasesse ja ülejäänud rada kulges suht vere maitse suus, tempot samas langetades.Tulemusega jäin rahule, tore üritus oli.

Kaido: Rahvast oli stardipaigas meeldivalt palju ja regamise järjekord pikk nagu nõukaajal toidupoe vorstisabas. Õnneks said kõik soovijad endale kiibid ja stardiloa ning kõik olid rahul. Rada oli huvitav ja rahvale meeldis – meie rajaleidja Andre oli tublit tööd teinud.
Enda sõidust pole palju rääkida,sest esimesed kolm ringi kulgesin nagu unes ja ärkasin alles siis,kui Janek Järva tagant tulles rada küsis. Sai siis tema tuules viimased 2 ringi purjetatud ja natuke tempokamalt sõidetud. Tulemustes on ilus vaadata,kuidas 4 meie klubi ratturit järjestikku on.

III etapi tulemused

koondtulemused peale III etappi