CC Rota Mobilis

Raul ja Asse

Alvaro: Väga hariv ning demoraliseeriv üritus oli Tallinna Maraton. Sai sõidetud tegelastega, kellega pole seni ühte punti võistlustel satutud. Motivatsioon peaks olema edaspidiseks laes. Kui rõve peenike tolm välja jätta, siis rada oli üllatavalt sõidetav – läbimatuid liivaauke polnudki.


Raul

Raul: Asi algas sellest, et 3 päeva sai Rõuge tuuri pandud. Siis paar päeva puhkust, uus laks kolmapäevakul Männikul, loomulikult rattaga kohale ja rattaga koju. Järgmine päev oli vaja ikka väga-väga millegipärast Kõrve rada õhtul läbi sõitma minna, aga siis juba tundsin, et kark on pehme. Järgnevatel päevadel käisin rattast suure kaarega mööda, aga ei avitanud, jalg ei tunnistanud pühapäeval pöörlevat liikumist omaks. Õnneks nüüd kuni Tahkoni saab rahulikum olema, püüame taastuda.


Madis ja Tõnu

Madis: Kiire sõit oli ja tolmu oli palju. Ei läinud väga hästi (number 510 ja koht 509), aga olemasoleva trenni pealt ilmselt objektiivne tulemus.


Asse

Asse: Rada ilmselt nendele,kellele meeldib liivas hullata ja songerada.Seekord oli veel boonusena räigelt tolmu pealekauba.Igatahes suusaraja laskumisel oli õhk tolmust nii paks,et ei näind mitte mütsigi,selletõttu saigi pidurid peal alla veeretud,ei tahtnud,et läheks nagu läks Ivo Põllul,kes soojenduse ajal ühel neist,oma tagakäikarist ilma jäi,nagu ta seda ise kommenteeris nukralt auto juures.Miski rajal vedelenud lauajupp oli tal vist käikari kõrva ää murdnud.
Sõit ise kulges alguses rahulikult,ei suutnud,jõudnud,saanud end kuidagi käima,peale 10-15km,hakkasid jalad tööle,siis sai kruusakatel ka ees tööd tehtud,ei tahtnud punt muidu kuidagi edasi liikuda ja tagantpoolt oli tulemas veel suurem hunnik rattureid.Miskil ajahetkel nägin eespool tuttavates klubivärvides liikuvat kogu.Lähemale jõudes tuvastasin selleks olevat Alvaro,kes suht rahulikult edasi liikus.Aga just enne seda kui ma talle peaaegu järele olin jõudnud,otsustas üks sell mu ninaees end pikali visata,millepeal polnud mul ka enam midagi teha,ning viskusin väikse kaarega end tema kõrvale.Selle tulemusena kaldus rattasadul kreeni,ning sõit jätkuski poolvildakil asendis edasi.Natuke sai end veristatud,põlvede ja küünarnukkide nahk jäi teele maha.Peale 3.joogipunkti avastasin enda ees sõitvat jällegi üht omaklubi meest,seekord oli see Ergo,ning enda üllatuseks oli selles pundis veel clubbersi ridadesse kuuluv Riho Ever.Nii me seal viimased kilomeetrid koos tulime,kui mul õnnestus viimasel tõusul,enne finisit minema lipsata.Koht,nagu sel aastal eelnevatel EEC sõitudel 250-260.


Anti

Anti: eelmine õhtul sõitsime Kaidoga Hansapanga sarja Lähtes, mistõttu jalas puudus teravus ja esimesed 30 km ei jaksanud laksata. pigem rippusin grupi lõpus. ümberkaudsete väsimuse taustal hakkas lõpupoole skalpe tulema ja viimaks tuli minipundi võit ja finishikoht esisajas.
harjutamist ja tausta arvestades peab küll rahul olema ja nüüd mtb taas rõõmuga remonti viima.


Ergo

Ergo: Ilus ilm oli ja mõnus meeleolu kohapeal, aga pärast starti enam nii äge ei olnud.Seekord lihtsalt ei jõudnud sõita, oli tunne nagu külgkorvga liiguks.Pehme liiv sõi ka igasuguse moraali.Selline keskmisest kehvem tulemus siis seekord.


Kaido

Marion: Sõit algas tolmuga ja lõppes liivaga. Isegi veetakistus oli sellel aastal praktiliselt kuiv. Tänu Männiku Crafti etapile olin liivaga juba tutvust teinud ja see ei tundunudki nii hirmus ning oli päris sõidetav. Kurb on muidugi see, et sealmaal, kus mina sõidan, mehed enam nagu ei võistle ja mägedest üles sõita ei proovi, aga seekord anti vähemalt küsimise peale teed. Olen täheldanud, et minu taseme naised on hoopis vapramad mägedealistajad, kui sama taseme mehepojad. Veel mitu päeva andis kopsust tolmu välja köhida ja silmad kriipisid kergelt, aga muidu oli mõnus suhteliselt kiire sõit, kuigi aega läks mul kaks ja kolmveerand tundi.


Marek

Tõnu: Kui mina stardijoone ületasin olid esimesed juba ammu poolel maal. Siis see algas – tolmus poolpimesi sõidetud liivased laskumised ning palju pealnähtud kukkumised. Alguses kartsin klubikaaslaste möödakihutamist, kuid seda ei tulnudki :). Sõitsin ühtlase, endameelest mitte eriti tugeva jalaga terve distantsi ja loomulikult finishispurt rahva ees. Sõit oli üllatavalt huvitav ja piisavalt raske, et võiks trassiga rahule jääda.



Andrus: mina tolmu üle ei viriseks. Tegigi asja huvitavamaks. Lisaks oli see sõit ilmselt kõige suuremate tõusumeetritega Kõrve Maraton läbi aegade. Mulle need Kõrve vajutamised meeldivad, rääkigu need Haanja ja Rõuge kummarajad mis nad tahavad. Finišikoht rohkem kui 100 kohta parem, kui Mulgis (Rõuges ei käinud). Madisega on sel aastal seisud 2:0 :), Tõnu – you will be next 😉 Elva singlitel katsuks taas tublisti tõusta.


Madis

Pille: vastik tolmu  ja liiva ralli oli. Ei meeldinud, et põhisõidu ja matkasõidu rajad said liiga vara kokku (juba viiendal kilomeetril, kohe peale esimest (sic!) toidupunkti) ja pidevalt oli liiga kitsas ja ummik ja keegi ees või ise kellelgi ees. Ebameeldiv on, et pika sõidu omad ei vaevu hõikama “tulen vasakult” vms. ning matkasõidu omi langes nende jõhkrate manöövrite tõttu lausa loogu.


90. Anti
94. Kaido
112. Marek
170. Raul
253. Asse
258. Ergo
348. Alvaro
366. Tõnu
485. Andrus
509. Madis
767. Marion

Meeskondlikult oleme 18. kohal 117-st.


Pille oli matkasõidul 215 ja 35. naine.


Protokoll