CC Rota Mobilis

Kuigi sellel nädalavahetusel toimusid ka igasugused muud üritused, keskendume seekord maanteele ja BMX-e (WTF??).
Võime ilmselt uhkusega öelda, et oleme esindatud kõigis rattaga seotud võistlus-distsipliinides välja arvatud downhill ja vigursõit 🙂

Esimesene saab sõna Brunn, kes käis testimas kukerpalli tegemise oskuseid asfaldil Kuusalu Rattarallil.

Bruno:

MNT-l esimene võitlus, minul see aasta. Kilomeetreid on kogutud omajagu ja purakas oli vaja välja lasta!
Ilm oli kena, soe ja nõrga tuulega. Tore oli näha, et meie klubist oli peale minu veel 3 maanteemeest platsis. Need olid, siis Imre-XCO-mees-Ojavere ja esimest aastat meie klubis, noorratturid vennad Evert, Henri Einroos-id.

Sõit ise oli nagu maanteesõit ikka – mingid mehed panevad „litri“ ja teised püüvad jälle kinni. Kusjuures saime Imre-ga kahekesi koos ka seda proovida, arvan 1,5 kilomeetrit, peale mida sain korraliku „kangi“ ja pidin punnima, et grupi sabasse pidama jääks.

CCRM “pan y agua” maantee tiim

Rajal oli ka üks 6% tõus, kus peagrupist eraldus ca 10 meheline grupp. Õnneks oli tagaajate grupis piisavalt motiveeritud mehi, kes nad 5km-t uuesti kinni püüdsid.

Juhtuma hakkas, nagu ikka ca 5km enne lõppu, kui positsioon grupis muutus iga mehe jaoks oluliseks. Minu ees grupis, otsustas üks natuke vähemkogenenud rattur diagonaalis läbi grupi purjetada. Asi päädis sellega, et Riho-HWI-kiire-Ots, jäi esirattaga tema tagarattasse kinni ja toimus kukkumine.

Kahjuks ei sadanud see päev vihma ja ilm oli rõvedalt hea

Kõik toimus nii kiiresti, et väga manööverdada ei jõudnud. Panin Riho rattale otse otsa ja lendasin kergelt „üle kuudi“, maandudes lenksuga tema kodaratesse. Adrenaliin oli suur ja kargasin kohe püsti, üritades lenksu kodaratest välja arutada. Riho seis oli paha aga ta oli teadvusel ja Gert Killing jäi talle appi, peale mida ma ei näinud põhjust sinna jääda. Hüppasin tagasi sadulasse ja asusin peagruppi püüdma. Kusjuures sain grupisaba 1km enne lõppu kätte aga siis pandi uuesti gaas põhja ja mul polnud enam jaksu grupi etteotsa tungida, et kõrgemate kohtade peale heidelda. No loomulikult, siis korraldati uus maokas, kust seekord pääsesin kadudeta. Protokolli sain peagrupiga sama aja ja punktid, seega kõik ok.

Parema käe sõrmed on veits paistes, sellest „lenks-kodarasse-kukkumisest“ aga muidu kõik hästi!

Mulle meeldis.

PS: Loodan, et Riho-ga saab ka kõik korda! Nägin teda pärast finišis, käsi kaelas.

 

Evert:

Pärast pikka pausi sai lõpuks maanteel ka võidu sõita. Valituks osutus nagu tavaliselt lühike distants, kus on vähemalt lootust natuke ka sõidu käigu osas kaasa rääkida ja proovida põnevust tekitada. 

Finišit üle vaadates tundus, et tõusunurk vist ikka pole minu jaoks piisavalt järsk. Seega plaan oli pigem proovida aktiivne olla ja väiksema seltskonnaga mingi hetk eest ära saada. Sõidu alguses loksusin ca 10km pundi keskel ja siis hakkasin uurima mis ees toimub. Grupi ette jõudes vaatasin, et 2-3 meest paistavad paarkümmend meetrit eespool – tundus hea plaan paar kiiremat liigutust teha ja järgi tõmmata. Kui olin lähemale jõudmas juhtus aga midagi üllatavat – üks mees tõmbas taskust telefoni ja hakkas selfie-t tegema. Ok, ju siis võib jala sirgu lasta. Tagantjärgi selgus, et tegemist oli Daniel Novikoviga (3. koht lõpuks). 

Bangladeshi pundist ei ole kerge esimesse gruppi muljuda

Edasi möödus sõit üsna rahulikult, mõned korrad sai proovitud kellegagi kaasa minna, aga tõsisemat vahet kunagi sisse ei lastud. Silma jäi klubikaaslane Imre, kes oli iga kord pildis kui mingi katse oli – kas proovis ise või tõmbas järgi. 

Paar km enne lõppu tundus, et päris kindlasti tuleb ikkagi grupifiniš ja korra võeti gaas maha. Rainer Sildvee tabas hetke ära ja pani üksi minema, keegi väga isegi ei reageerinud (ei saadudki kätte). Korra läks veel põnevaks 1km enne lõppu, kui grupist pistis nina välja Henri ja pakkus, et lähme äkki – nii me siis läksime. Henri tegi ca 200m pika ennastohverdava sprindi ja vaatas taha, see oli hetk kus oleks pidanud otsa panema. Kahjuks aga püssirohtu enam alles ei olnud. Paari sekundi pärast pani tagant kiirrong mööda ja meie veeresime pundi keskel üle joone.

55,6 km grupisõidu tulemused
1. Rainer Sildvee
2. Tõnu Ord
3. Daniel Novikov
…
13-56 grupp. Bruno , Imre, Henri, Evert

Fotod Aerobike.ee ametlik leht ja erakogu

 

Nüüd hüppame paljudele täiesti tundmatusse kohta jalad ees vette (või sadulasse), nimelt BMX (bicycle motocross) kus Janek Maidla poeg koputab oma vanuseklassi poodiumitele ja on tõmbetuulega seeniori ka pumptrackile toonud. Ja nüüd tagasi stuudiosse ja sõna saab Janek kes osales EMV etapil ja King of Tallinn võistusel.

Maidla:

Sel ajal, kui tugevamad olid ennast paigutanud MTB´ga Kullamaale või NMT´ga Kuusallu, väristasin mina oma põlvesid esimest korda BMX´iga startides, harrastajate Cruiser klassis, Spot of Tallinna BMX krossirajal. Kuna olin rohkem seotud sel võistlusel korraldusega ja ka kohtuniku ameti täitmisega siis väga ei olnud mahti ratast proovida ja trenni teha. Tänu peakohtuniku loale ja startide järjekorrale sain üldse kohtuniku ameti kõrvalt startida.

Nii väikese rattaga sõitsin ma viimati peale Moskva olümpiat (toimetaja märkus)

Hommikul kruttisin alles platvormid rattalt maha ja klipid külge. Soojendus ca 30 mintsa ehk mõned ringid ja oli selge, selleks et BMX´iga võistelda tuleb ikka kõvasti rohkem harjutada. Sel rattal pole ju kiirendamiseks käike ja maandumise pehmendamiseks amorti. Lisaks sellele tuleb kogu rada läbida veidi teisiti, kui olen harjunud metsas või maanteel rattaga sõites. Ainult väntamisest siin ei piisa, vajalik rattaseljas pidevalt ülesse-alla õõtsuda, et pumpidest võimalikult sujuvalt üle saada. See tehnika oli muidugi iseloomulik ainult minule. Tegelik sõidutehnika on hoobis teine; hüpped, manuaalid pumpamised jne. Olen näinud ja poissi isegi kõrvalt kõva häälega juhendanud, kui midagi valesti on teinud.

Stiilselt finišhi poole

Tehnikat ei oska, harjutanud pole, järelikult tuleb rada läbida selliselt, et tervena ületada finišijoon. Mis ka õnnestus. Esimesel päeval õnnestus saavutada 5.koht viiest aga teisel päeval meie klubi lemmik ehk 4.koht.

Poja, kes tegeleb BMX krossiga aktiivselt ütles peale võistlust, et pean ikka kõvasti harjutama, eriti väravast kiirendamist ja maandumist. Väntamisega pidi kõik korras olema (eks ma rohkem maratonimees olegi, kui sprinter). Starti just selle pärast, et sel hetkel kui mina väravast lahkusin oli Läti esindaja Roberts Treimanis (eelmise aasta EM 4.koha saanud) juba üle esimese hüppe.

Siit saab ainult paremaks minna, kui harjutada.

Viraažis konkurente kollitamas

 

EMV etapi tulemused:
1. TREIMANIS Roberts
…
5. Maidla Janek

Pildid: Siret-Kai Laur

King of Tallinna protokollile ajas peakorraldaja linnuse kalja peale ja artikli ilmumise ajaks ei ole veel suudetud seda taastada.
Nii palju õnnestus välja lugeda, et Janek oli 4.