Lezyne Rakke CX ja Marimetsa Kapp Paralepa 2020
Marimetsa Kappi viimane etapp ja Rakke staadioni CX olid menüüs 2020 a oktoobi esimsel nädalavahetusel. Kuidas läks Urmase Viimaste Padrunite KOM hunteritel CX etapil? Mis toimus Paralepa paranormaalsetel radadel?
Andre:
Olen nüüd piisavalt piimast kaltsiumit saanud ja selle tulemusena on luud taas piisavalt kokku kasvanud, et natuke riskantsemaid liigutusi teha.
Team InvaHandicapi liikmena olin juba vaatamata arsti manitsustele Koidus värisevate jäsemete ja puise olekuga stardis. Õnneks sai seal kohtunike fopaa tulemusena tagumisest reast startida ja rappusin lõpuni, maoli ei pannud, väga millestki rääkida ei ole.
Rakke rada on mulle sobivam, sest siin on rajal paar tõusu moodi asja ka. Seekorda oli stardikohtade väljahõikamsel mingi täisti uus lähenemine ja kõigepealt kutsuti paar UCI punkte omavat naist, siis Kukk, Epner, Pallas ja siis kõik ülejäänud naised nende ja ülejäänud meeste vahele. Sorry – ei saa loogikast aru, mitte kuidagi. Õnneks platseerusin stardikoridoris Vaabi taha ja saime sealt päris hea stardi. Teisel tõusunukil korraldasid naised tropi mis sundis tagant tulijaid maas aelema ja pinnase proove võtma.
Raksatasin ka sinna sisse aga õnnestus kiirelt sealt jalga lasta ja daamid seljataha jätta. Edasi läks kõik plaanipäraselt, püüdsin kinni Ebrase ja Vaabi. Koidu mega ebakindlus hakkas taanduma. Ainsana ei meeldinud üks rõvedalt raputav laskumine, mis mu värskelt formeerunud sidekoed proovile pani. Vaab oli vist kõik tikud esimese kolme ringiga põlema pannud ja jäi vaikselt maha. Mul endal täitsa ok enesetunne aga plaani lõi sassi tagant järgi jõudnud Sepp kes ikka lõpuks mööda surus. Temaga veel kaasa minna ei jaksanud. Kokkuvõttes hea enesetundega ühtlane sooritus. Kõike juhtunud arvestades väga hea meel jälle stardis olla!
Raiko:
Kui enamustel on rattasõidust juba kõht täis ning hakatakse selleks aastaks otsi kokku tõmbama, siis minul on praegu sõiduisu ja motivatsioon laes, sest pole üle 2 kuu võistlustelt osa võtnud, nimelt suutsin väga lolli vea tõttu 1.augustil Pirital puusaluu ja ribi ära murda ja sai 45 päeva rattasõidust “puhata” 🙂
Laupäeval sai uue cycloga Rakkesse joonele mindud, kehale oli tegemist ikka korraliku shokkiga – 2 kuud pole tahtnud pulssi punasesse saada ja nüüd nõuad tund aeg max pingutust ? Sõitsin nagu vana diisel mootor, ühtegi äkilist liigutust teha ei suutnud ja nii ma oma tempoga seal tiksusin – planke ei julgend veel hüpata sest ribid on veel kergelt hellad ja üleüldine olek oli ka nii kramplik ja puine, stardikoht oli 50 seas ja lõpetasin 28ndana, kõige hullem polnudki, õnneks EMV-ni on veel natuke aega!
Kuna intensiivset sõitu on praegu hädasti vaja siis sai Pühapäeval ka Marimetsa kappile kirja pandud, klubikaaslane Evert rääkis terve auto tee kuidas tegemist on ilge kruusaralliga ja põhimõtteliselt võib vist CX ratta ja 6bar rõhuga sõitma minna, rajal olles mõtlesin mitu korda, et mida see Evert jahus ja äkki luges ta TRM rajakirjeldust? 🙂 ( Kristo Ebras luges vist ka sama kirjeldust mis Evert ja tuli CX rattaga starti, vist ei olnud kõige mõnusam )
Stardist läksin väga rahulikult minema ja lasin Ennoki ning Lasse ees minema. Lassest möödusin mõni hetk hiljem ja üsna kiirelt püüdsin ka Ennoki pundi kinni ja läksin kohe pundi ette kus Lauri Tamm üksi tempot tegi. Mingil hetkel asfaldile jõudes tõmbas Lauri kõrvale ja mingid vennad andsid teada, et nüüd tuleb tööd teha ja eesolev punt kinni püüda, 3-4 mehega kordamööda panustasime ning saime eesoleva pundi kätte, seal oli ka paar tuttavat nägu nagu Pohl, Peets ja Poopuu. Seal pundis veniti singlite peal ikka jube aeglaselt ja vahepeal saime Pohlaga rahulikult muljetada kui ägeda rajaga tegemist on, sirgete peal muidugi pandi jälle gaas põhja, klassikaline maraton..
Mingi singli peal vaatasin,et tempo venib ikka jube aeglaseks ja kuna eesmärgiks oli ikkagi CX jaoks intesiivsust saada siis otsustasin, et tuleb mööda minna ja ise tempot teha, möödumise peale mingi vana seal kobises midagi, et pole ikka päris õige aeg ja koht aga see selleks. Tagant tuli Pohl ka kohe järgi ja mingihetk sõitsime kahekesti pundil eest ära, mingihetk liitus eespoolt veel Einblau ja 3kesti tõmbasime enne tõusude keerutamist eesolevale pundile järgi, kus sõideti minule üllatuseks lausa kohtadele 10-17.
Küsisin veel mingihetk Pohla käest, et kas enne lõppu on ka mingi kruusajupp tulemas? Vastuseks tuli, et jah mingid lõigud tulemas küll, kuid 1km hiljem keerasin pundi viimasel kohal singlile mis läkski pmst finishini välja, eelviimases kurvis oli seal mingi käkerdamine ka ja lõpetasingi pundi viimasena ehk 17ndana. Võrreldes eilse sõiduga oli täna endale üllatuseks ikka olemine tükk-maad parem ning siit saab ainult paremaks minna!
Ahjaa rada oli ka ikka väga lahe!
Elite/Open klass
1. Madis Mihkels
2. Rait Ärm
3. Markus Pajur
…
28. Raiko Kaldoja (Sport klass 7.)
SEN klass
1. Erki Kukk
2. Toomas Lepik
3. Kaspar Neemesto
…
7. Andre Kull (SEN2 5.)
Tarmo:
Minu viimsasest Paralepa maratonist on palju vett merre voolanud, aga mälestused sellest olid head ja sellel aastal otsustasin jälle seda ilusat Läänemaa randa külastada. Pühapäeva hommikune ilm oli kõike muud kui päikeseline, aga see meid Poola mägedes äikesetormides karastunud mehi ei häirinud, sättisime Krusaga oma suurepäraed BMC rattad kell 12:15 stardijoonele.Start. Pärast esimest kilomeetrit avastasin enda ees tuttava selja kellega pea kõigil maratonidel mingi aja koos sõidetut, Markus Vähi. Otsustasin selle selja taha pidama jääda(st.et mitte tahapoole vajuda).
Minu sektori raskejalad pärast esimest kilomeetrit veidi rahunesid ja arvasin, et hakkab kergem, sittagi, tagant tuli noor talent Lauri Tamm ja tõmbas jälle kõigil tati ripakile. Mulle hakkas ikka väga raske. Õnneks tuli singi sektsioon, veidi hakkas kergem. 5-6km sõidetud, Laur-i ees leidis kuidas järsk tagasipööre leebemalt võtta, tema järgi Raiko ja veel mõned mehed reageerisid, minul seda aega ei olnud, panime ühe kaasvõitlejaga otse edasi ja kaotasime mõned kohad. Lauri järgi ei andnud vajutas aga edasi.2 km hiljem asfaldil,kui Lauri jõud veidi rauges ja tempo tegemise võttis Vähi üle, siis minu jõud rauges ja lasin tempos järgi. Mõned km hiljem vajus ka Vähi uuesti minu juurde tagasi. Aga ei olnud ikkagi minu päev. Markuse tegi ka märkuse: mis sul täna viga on, ma tavaliselt sinu taga sõites singlitel ei hinga läbi nina. See oli valus, proovisin veidi juurde keerata, aga midagi paremaks ei läinud. Vahepeal möödusime singlitel ikaldunud Pro klubi sportlasest, siis paberrehvidega sõitnud ja nüüd tühja rehvi imetlenud Ellingust. Lõpuks saime ka kätte(Markuse tugeva töö tulemusena) väärikas M50 klassis sõitva Pesor-i. Kolmekesi rühkisime edasi. Enamuse töö tegi Markus, vahepeal andsin talle puhkust, aga varsti kippus ta vedama tagasi ja M50 mehed tegelt ei pegi väga tuult murdma.Pool maad sõidetud olime mööda saanud vist liiga kiirelt alustanud Lauri Tamm-st ja ka ühest( vist sama vanast kui Lauri) CFC noorest.
25km sõidetud, vana raudteetamm, olin just tuult murdnud , Markus läks vedama, keeras veidi peale ja kõik, hakkan maha jääma, üks, kaks, kolm,neli,viis meetrit, no ei jõua, jään maha. Ja siis, Markus viskab pilgu üle õla ja laseb hoo maha, ootavad Pesoriga mu uuesti järgi, viskas veel, et sorry tempo läks liiale,no nukid mehed seda ma küll ei oodanud, et mind järgi oodatakse ja sinna huntidele söödaks ei jäeta. Nii nad vaheldumisi vedades selle lõgu ära tegid.Järgnev oli üks lahe künka sektsioon mida sai vis 10 korda üles ja alla koos lahedate väikeste serpentiinidega võetud. Siis avastasin et wahoo oli tühjaks saanud(hiljem selgus et ainult13km oligi salvestusi). Kamraadidelt sain info, et 10 veel minna. Ja nüüd see ainuke kivi korraldajate kapsaaeda, pikk sirge korraliku kiirusega ja ilma mingi hoiatuseta kraav(nagu kuulda oli, siis sinna pandi ikka korralikult maoli ja mitte üksikud). Mina olin meist kolmest viimane ja reageerida ei jõudnud, et mitte Pesorile sisse sõita võtsin vasakule,seal ootasid kraavi põhjas mind roikad mis tõmbasid ratta rist, kui kraavist välja sain olid sõbrad ees täpiks ära tõmmanud. Edasi punnisin kuni lõpuni üksi. Kui me jätame selle õnnetu kraavi välja, siis oli väga lahe üritus ja rada oli suurepärane. Minule meeldis, kui korraldatakse, siis järgmine aasta jälle.
Mina tänan.
1.Gert Kivistik
2.Gert Jõeäär
3.Henrik Kivilo
…
17. Raiko Kaldoja
24. Tarmo Ennok
39. Lasse Nõlvik
44. Evert Einroos
47. Bruno Tamm
69. Ahto Kruusmann
78. Anti Kauk