CC Rota Mobilis

Ergo: Rakke on mulle Elionist kõige rohkem meeldinud,sest seal loodus ruulib. Varem sadanud vihm ja paks õhk eeldas tõsist ellujäämiskursust.Võtsin alguses rahulikult, ei teadnud ju mis päris ees ootab.Maastik oli mõnus ja michelin pidas poris hästi, poole peal sai tänu targale grupile korra valesti ka mindud.Kui Emumäel olin 200 ligidal,siis tekkis tahtmine rohkem pingutada.Ja varsti nägingi Opat, mõtlesin kas ta on juba teisel ringil aga polnud päris nii.Lõpu poole ei saanud ilma ka krampideta, lahmisin kiiruga viimases TP s peotäie soola ja nii ma lõpuni venitasin.Lõpp hea kõik hea.Ja peale lõppu oli õlu ka hea.



Raul: Palavus ja Rakke on minu jaoks väga OK kooslus, ses mõttes asi sobis. Aga kruusa peal puhkekohti mul polnud, ka Emumägi väsitas, täiega andmine käis kogu aeg, nii et kui lõpuni jäi 15km, siis oli jõunatuke otsas ja võistlus muutus kulgemiseks kuni päästva finishini. Aga muidu oli tore, selles suures rahvamassis kühveldamine on meeldiv.



Andre: Kuigi sellel aastal ma Elione eriti ei plaaninud sõitta (nagu ka eelmisel aastal), siis kohustuslikel etappidel nagu Rõuge, Rakke ja Rakvere olen ikka kohal nagu 1 EEKine paberraha.
Uskumatu, kui suur võib olla temperatuuride vahe siin Eestis. Loksa lähistelt, kus ma hommikul startisin oli kogu päeva maksimum 19 C. Rakkes (70 km eemal) lajatas +28 C ja ligi 100% õhuniiskus. Sadanud vihm tegi raja kohati väga libedaks ja ilged mölakat lombid ja mudaaugud laiutasid teedel. Startisin rahulikult. Kuni Emumäeni istusin mingis pundis, paar korda vedasin ka. Raul vilksas pidevalt umbes 400 m eespool olevas pundis.
-Rakkel etapil on alati ülimõnus õhkkond – kohalikud on kõik selle üritusega hõivatud ja ergutavad igas võimalikus kohas. Pull oli vaadata, kuidas kohalik konstaabel koos külaparmudega nagu üks mees parkimist orgunnis. Tehnilistest punktidest antakse juua plastpudelitest, mis sellisel suptroopilisel päeval osutus ülioluliseks. Lisaks pakkusid jahutust talumajade juurde üles pandud lastmisvoolikud-
Peale lauda läbimist hakkasin vaikselt tempot tõstma vaikselt sain ees olevaid selle kätte. 10 km enne lõppu sain mööda ka Raulist. Vee takistus oli see aasta ikka pea meetri sügavune – sekundiga üleni läbimärg. Küll jahutas hästi 🙂 Oli juba selge, et tuleb elu parim Elioni koht. Punnisin lõpuni ära ja platseerusin 58-l kohal.

Anti: Kose eelmise õhtu üritus ei olnud lahtisõit, see sai selgeks umbes 3-5. km. Jalg ja selg olid pigem haiged kui väsinud ning köhisin. Seljavalu
põhjustajaks ka uus, aga liigkõrge sadul. Hetkeks mõtlesin isegi “boxi” keerata aga otsustasin lõpuni treenida. Emumäel märkasin , et esimene
rehv on jõudsalt tühjenemas. Sain teeninduspunktist pisikese pumba ja aega läks, aga õhku lisasin. Veel tarbisin punktidest hapukurke, banaane
ja rosinaid ning treening jätkus kuskil 170-180 kohal. Umbes 10 km enne lõppu oli taas rehv õhku kaotanud ja aina tyhjenevaga kulgesin lõpuni.
Väsimus oli tõeline, loodan taastuda….ja ratast sättida.


58. Andre
74. Raul 
178. Ergo
213. Anti
320. Opa
384. Tõnu
580. Marion

Protokoll