CC Rota Mobilis

Kes läbib edukalt Worldloppeti kalendrisse kuuluvaid suusamaratone varustusena olematu paindega Visu suusk, SNS side ja lahjemast lahjem NNN saabas? Kuidas külglibiseda Tartu – Tallinn maanteel kiilasjääl? Kas mustikakissell maitseb paremini kui Sinebrychoff Long Drink? Neile ja paljudele teistele põletavatele küsimustele saad vastuse alljärgnevast Andre kirjatükist: Rõvedas tuisus Hellenurme TP-d otsimas ehk lugu sellest, kuidas ma vahendeid valimata üritasin eelviimasest grupist esituhandesse sõita.

Kui kõik päris ausalt ära rääkida, siis teel Tallinnast Tartusse mitte keegi ühtegi õlut ära ei joonud ja ekipaaž Brunn, Kaido, Marek, Ergo ja mina käitusid korralikult. Õhtul jõi Ergo ühe õlle, millest pool valas ta voodisse ja kustus siis ära. Enne kustumist tuvastasime mõned ebakõlad tema suusakomplekti juures. Selgus, et kunagi umbes 200 eeki maksnud Rossignoli NNN saabas on vägistatud ürgse jõuga Salomon SNS kombi sideme külge. Tip top. Toimis.

Hommikuse varajase äratuse järel tormasin esimesel võimalusel stardikordori, et suurendada šansse esituhande püüdmiseks. Kui kell sai 9, ei juhtunud mõned minutid midagi, siis hakkas ka meie sektor vaikselt liikuma. Aktsioon hakkas peale lasketiiru tõusul. Mäge rünnati kõikvõimalikes suundades ja tehnikates. Rajalt väljas tipu võtjaid oli sama palju kui rajal rüselejaid. Sain imekombel sealt ühes tükis üles. Sellele järgnenud laskumisel rada enam ei olnud. Seal oli heinamaa ja jää. Nägin seal vähemalt kümmet faceplanti ja muudes stiilides sooritatud maokaid. Rolleriraja laskumisel, kus kiirused liiguvad 50 kanti ja kaader tuleb ühtse massina mühinal alla, suudeti ka kägarasse panna. Võib arvata, mitu meest sellises rongis kukkumine kaasa võis tuua. Pöörlevast inimsuusapuntrast, mis minu rajalt üle rullus, sain imekombel napilt mööda. Umbes 5 km hiljem sai suusatama hakata. Hakkasin jõudsalt positsiooni parandama. Edasi liikumist saatis pidav sõim stiilis – EI LÕIKA ÜLE KAHE RAJA! KUHU SUL KIIRE ON! KAS AEG SAI OTSA! MIDA SA TORMAD!

+1000 eurose suusakomplektiga ei osta endale ikka
Veerpalu klassikasammu….

Esimene kõrghetk saabus umbes 20. km peal, kui kaugelt hakkas paistma valges kiles viiner numbriga 1920. Tegemist oli oma elu sõitu tegeva Brunniga. Brunni jätsin tõusule rugisema ja liikusin edasi sildupõletavas tempos. Kella 11 ajal hakkas lund sadama ja tuiskas kõvemini. Lipe hakkas viletsamaks minema, see-eest oli pidamine hea. Kuna hakkas ka parajalt palav, siis igas TP-s lajatasin sisse 3-6 topsi kisselli/teed /spordijooki. Enne Hellenurmet sain kätte Riho Everi, kes on ilmselgelt uues töökohas ületöötanud ja vorm on langusesse läinud. Enne Helenurme TP-d tekkis hetkeline segadus – kuhu sõitma peab. Suusajälge enam polnud ja nähtavus tuisus umbes 10 m. Lõpus lootsin tugevate paaristõugetega jõudsalt kohta parandada, aga paraku ootas seal ees mulla-liiva-kivine läbu, kus erilist tempot arendada ei saanud. Eeldasin, et liigun umbes 1000-1500 vahel ja seda kinnitas ka finiši protokoll. Ergo jäi 3 – 4 min kaugusele ja 1000. kohast jäi puudu umbes 8 min.

Tagasiteel näitas Brunn, miks just tema on Kiili parim driftija. Korraks tõmbasid kõik vaikseks ja pupillid suurenesid. Üles ärkas ka Ergo, kui Brunn ootamatu külglibisemisega ühte äkilisemat kurvi läbis.

Nüüd panen klassikasuusad suvekorterisse.

Rain:
Selle aasta maraton oli mulle täpselt kümnes. Ühest küljest on tekkinud juba mõnus rutiin ja stardikoridoris seismine erilist erutust enam ei tekita, teisest küljest oli sellel aastal hoopis teisiti. Ootasin stardipäeva, et saaks vastuse kahele küsimusele. Esiteks loobusin ma suuskade libisema määrimisest ja seetõttu langes kohe ära üks oluline mure. Olin otsustanud, et minu tasemel sõites pole vaja kalliste ja rämedalt mürgiste pulbritega jännata ja seetõttu sikeldasin suuskadelt alt ära ca 0.1 mm jagu põhjamaterjali, harjasin korralikult ja sain oma taseme kohta mõnusalt libisevad suusad. Pidamise panek oli sel korral samuti lihtne ja seetõttu otsustasin ka sellega ise hakkama saada. Kõik töötas suurepäraselt!

Teise olulise muudatusena otsustasin sel aastal suusatada ilma geelide ja batoonideta. Energiaks tarbisin kaasas olnud rasvavarusid, mida täiendasin 2-3 topsi joogiga joogipunktides. Endalegi üllatusena suutsin endise suhkrusõltlasena suusatada ka rasvu põletades ja võin öelda, et päris mõnus on võistelda, kui ei pea söögi ja haamri saamise peale mõtlema. Rasvu põletades lihtsalt pole võimalik haamrit saada! Mitte kordagi ei tekkinud tunnet, et energia võiks otsa saada.

Vaatamata sellele, et lõpetasin määrdetootjatele maksmise ja eirasin kõikide ”toitumisspetsialistide” soovitusi tarbida enne võistlust ja võistluse ajal süsivesikuid, sõitsin oma kõigi aegade kiireima maratoni.

Aeg: 3.35
Koht: 373

Bruno:
See oli esimene kord, kui keegi eelneval õhtul suuski ei määrinud. Sai rahulikult mediteerida ja Eurovisiooni (Toimetaja: Bruno viidatud üritus on tõenäoliselt Eesti Laul, aga peale esimest longerit ei teinud ta enam vahet ning elas omadele täiega kaasa) poolfinaalile kaasa elada. Lõpuni seda vaadata ei saanud, kuna kaasvõitlejad soovisid magama minna. Imetlesime veelkord Ergo uusi suusakeppe, mille ta oli soetanud Tartu suusalaadalt ja mis olid kaks korda kallimad, kui tema suusad ja saapad kokku…

Hommikusöök oli närviline – puder sai otsa, kohvitasse polnud ja testsõidul selgus, et pidamine pole päris see! Libisemist õnneks oli. Rajale ning kõik oli super, kuni esimeste tõusudeni. Tundus, et minu rattamehhaanikust kunagine trekihunt polnud seekord minu soovidest õigesti aru saanud. Hoolimata sellest, et panin veel vahetult enne starti pidamist (VR45) juurde, oli tõusudel tunda „nihestumust tahapoole“! Seevastu laskumistel tundsin ennast kuningana, kui kahurikuulina teistest möödusin.

Bruno nihestumas tahapoole

Moraali ei tõstnud ka see, kui tsainikute pundist tuli Kullionu stardinumbriga 5200, kes juba teises joogipunktis mind kinni püüdis. Lõpupoole pidamine paranes, lipe kahanes ja jõud rauges. Kohvipaus ca 3km enne lõppu aitab alati ja nii ta läbi sai, see maraton. Oma esitust pean rahuldavaks, kuna läbi aegade oma kiiremaile ajale kaotasin vaid 6 minutiga, kuigi koht ei kannata kriitikat. Eks järgmine aasta proovib uuesti ja siis juba 1500 sisse.

Eraldi märgiks ära Mareki, kes supertulemusega positiivselt üllatas. Tänud ka teistele tiimikaaslastele, kes minuga A-team bussis Tallinnasse driftisid!

Tulemused:
Rain       373.
Marek   574.
Kaido    635.
Ergo      1254.
Andre   1369.
Bruno   2209.
http://www.tartumaraton.ee/maraton/tm63.html

Pildimaterjal:
www.sportfoto.ee