CC Rota Mobilis

Rom ja Asse

Väikeseks traditsiooniks kujunenud fantoomklubidevaheline hooajalõpu hõnguline mõõduvõtt jalgpallis.

Taas on kätte jõudnud sügis ja kõik sepikud on oma tähtsad rattasõidud edukalt lõpetanud – aeg taas üritada Clubbersile särk püksi suruda ja seda mitte kahel rattal, vaid jalgpallimurul. Sellel aastal tegime lausa kaks rühmatrenni + mõningad workshopid väiksemate puntidega. Esimeses trennis olid osad mehed kerges pohmauimas – Asse silmis säras veel diskoteegi klaaspall ja treener hävitas halastamatult pudelist värisevate kätega vett. Aga see ei seganud meil mänguks ettevalmistamist. Teine trenn oli tõsisem ja kogu punt oli praktiliselt koos. Tundus, et see aasta teeme selle ära, mis eelmisel aastal tegemata jäi. Kahjuks me eksisime taas.
Mängupäeval olid kõik vormis, silmad olid selged ja pead klaarid. Formatsioon ja taktika olid paigas ja kohtunik vilistas mängu käima…

Mängu käiku ja olusid kirjeldab peatreener Peeter:

Võitluslik kaotus Pirital vol II

VeloClubbers – CC Rota Mobilis 3:2 (1:0)
31, 84, 90.+1.Rommi – 70. Madis, 90. Ergo

Mängupaiga olud: Õhutemperatuur +10, päike, väljak lehepuru täis, aga muidu päris ok.
Pealtvaatajaid: 6-10
Peakohtunik: Peljo


Madis ja Rivo




Treeneri kommentaar:



Peale eelmise aasta valusat kaotust ja pikki palgaläbirääkimisi ning nõudmisi klubi juhtkonna poolt sel aasta kindlasti võit võtta, palgati mind taas meeskonna peatreeneriks. Otsustasime seekord treenida varjulisemas paigas, mitte Alecoq Arenal ajakirjanike ja agentide silme all. Treeningud läksid normaalselt, keegi liigselt ennast ei vigastanud, aga aastane mängupaus ja –praktika puudumine torkasid teravalt silma. Õnneks oli meeskond täienenud kahe vanakooli staarmängija Mareki ja Antiga, kellest üks on tipuründaja ning teine väravavaht.

Kuna eelmise aasta valutavad lihased ja liigesed olid kõigil ikka veel unenägudes kummitamas, siis seekord tehti enne mängu ka natuke sooja.


Kaupo, Andre ja Rom

Mäng algas tasavägiselt – sinisärgid tundusid siiski natuke rohkem indu ja jõudu täis olevat, aga eks neid kohustas ka favoriidistaatus. Väravani aga ei jõutud, kuigi meie väravavaht Anti oli tihti hoopis värava taga kilekotiga mingeid asju ajamas ning värav seisis pikalt tühjana. Seejärel suutis ka meie musta/roosades särkides meeskond esimese 20 minuti järel hakata näitama kõike seda, mis nad palliga teha oskavad. Seda ei olnud palju. Peale erinevaid vangerdusi mängijate asetuses ja kiireid muutusi mänguskeemis, muutus mängupilt oluliselt paremaks. Järsku aga sattus vastaste ohtlikeim ründaja Rommi silmitsi meie kaitsja Andrega, kellega koos tormati värava poole. Tundus, et kohe jooksevad mõlemad üle otsajoone, kuid enne seda suutis Rommi 0-nurga alt teha kerge löögi meie värava suunas, millele Andre ilmselgelt kuidagi ei reageerinud. Vürtsi lisas veel meie vv- Anti, kes palli kerge kannapõrkega oma väravasse lõi. Olime kaotuseisus. Natukese aja pärast lõi Andre Mareki söödust ilusa kombinatsiooni tulemusena ka vastastele palli võrku, kuid kohtunik luges selle suluseisuks, mis oli aga selgelt temapoolne valeotsus (härra seisis situatsioonist umbes 60 m kaugusel ja üritas samal ajal maast leitud jäätisepulgaga talla alt nätsu kätte saada). Poolajale siis 0-1 kaotusseisus. Kuna aga vastased ilmutasid ilmselgeid väsimuse märke, siis olime oma tugeva treenituse peale kindlad, et lööme tagasi.


hr. President peatab rünnaku

Teisel poolajal hakkasime kohe sinisärke kõvasti survestama, tekitasime vabasid tsoone ning väsitasime vastaseid. Väravat aga ei tulnud, kuna vastased olid kõik rivistanud ennast juba umbkaitsesse ja ootasid väsinult mängu lõppu. Nurgalöögi järgses olukorras sai järsku vasakul äärel palli Madis, kes tõstis kaarpalli värava kohale. Oli see nüüd jumala käsi või äkitselt puhunud tugev tuul, kuid pall maandus ilusasti vastaste värava lati ja väravavahi käe vahelt võrku. 1-1!


See ei ole uni. Pall on Veloclubbersi väravas.

84.ndal minutil sai aga taas vastaste staarmängija Rommi palli, tõmbas haneks kõik CC Rota Mobilise väljakumängijad ja lõpuks ka väravavaht Anti, ning vormistas seisuks 2-1. Kaotusseisus võeti ennast veel korra kokku, kõik-see-mees liikus vastaste trahvikasti, kus 90. mänguminutil pika audiviske järgses olukorras Ergo vajutas palli tugeva pommlöögiga alla paremasse nurka ning postipõrkest oli seis 2-2. Tundus, et lõpebki viigiga, kuid ei… Nii Veloclubbersi kui ka Rota Mobilise mehed olid mõtetes avanud juba õlled, kui pall mängiti kiirelt keskringis lahti, Rommi (kes veel õlut ei tahtnud) võttis selle kaasa ning jooksis taas kõikidest mööda ning lõi koos lõpuvilega 3-2. Taas napp kaotus ja suur pettumus.


selleks korraks jälle läbi

Kokkuvõttes võib öelda, et oli hea võitluslik mäng, kus mängu tulemus kahtlemata ei peegelda reaalset mängupilti. Arvan, et klubil on aeg mõelda mõne välistreeneri palkamise peale.

Galerii: http://www.estover.ee/galerii/