CC Rota Mobilis

Olgu see siin meil lamatis või surutis või laskumine, jõulud sellepärast veel ära ei jää. Ühel toredal lumisel teisipäeval süstisisime Tartu mnt-l Viikingite külas üksteisele järgmiseks aastaks jõulurõõmu, soojust ja natuke Hemo Hes-i. Parimad jõuluroad ja pidujoogid olid platsis ning ettekandjad siblisid hordidena täitmaks sportlaste suuri nõudmiseid.

Et üles soojendada külmunud ajurakukesi, tegi meie oma Hardi Tiidus kõigile ühe mnemoturniiri. Küsimusi tuli seinast seina, muuhulgas olgu tervitatud Erich Krieger, jalgratta kett ümber maailma ning Tartu sillad. Kadalipust väljusid võitjatena tandem Alvaro/Kaido, kellele auhinnakorvi lajatas suur hulk Eesti Loto kirjadega papreid. Kurb küll, aga tulemuseks oli tühjad pihud.

Murumängud mängitud, oli aeg autasustada parimaid. Lisaks legendaarsetele auhindadele Aasta Tegija ning Aasta Üllataja, mille tähtsus ning ihaldusväärsus ületab kaugelt Eesti aasta sportlase valmised, olid seekord mängus ka eriauhinnad Aasta Abimees ning Aasta Pauk. Konkurentsitult sai tühikargaja paugutaja tiitli ja kaasneva särgi endale Tõnu “Juustukera” Raudsepp. Abimehena tituleeriti Asse korvamatuid kannatusi 24h jooksul meie omas Pariisis ja ka muudel sõitudel. Üllataja Art oli seekord nii ehmatanud, et ei julgenud isegi auhinda vastu võtma tulla. Saame aru, rambipalavik lõi pähe. Päkapikud saadavad selle tõukerattaga talle koju järgi. Tähtsaima tiitli, Aasta Tegija, võttis juba teist aastat endale riiulile tolmu koguma ei keegi muu, kui Andre “Cancellara” Kull. Siin ta siis särab kogu oma aus ja uhkuses.

Oscarid kätte jagatud, oli aeg jõuluvanal külla tulla. Seoses lamatistega Madise tüüritavas klubi rahakaukas oli jõulumeheks Hr President Andrus Kikkas ise. Kõik klubi liikmed pidid kingituse saamiseks andma pühalikumast pühalikuma tõotuse, millega nad järgmisel hooajal ennast ja teisi ületavad ning üllatavad. Pole paha, nende lubaduste alusel võivad Vee-Tsee mehed küll ennast pensionile saata. Elioni esisaja kohti hakkab sadama kui pussnuge ning mõned mehed sõidavad õhust kergemate ratastega.

Lõppakordiks saime veel Tõnu nina operatsiooni teemadel nii targaks, et võiks juba Tartusse doktorantuuri minna kirurgiks.

Mida me tegelikult öelda tahtsime oli see, et kogu selle meeldejääva aasta eest peame tänama kõiki oma 2008. aasta sponsoreid ja toetajaid, keda oli kokku üheksa (see oli ka üks viktoriini pähkleid). Loodame, et meie agar töö kõikide kenade ja säravate logode promomisel tõi investeeritud rahavood vähemalt kümnekordselt tagasi. Kõigil meil on Tacticu lauamänge kodus, vähesed sõidavad mingi muu automargi kui sidruniga jne jne.

Olge te tuhandest tänatud!