HPNS 2009 Viimsi
Eesti pikima traditsiooniga rattavõistlus (Tartu jätame välja) lükati 2009. aastal käima seekord Viimsis. Legendaarne Prykkel Cup on hoolimata kõigest jälle täies hoos. Seekordsest sõidust lihtsalt tuli teha reportaazh, sest olud olid tõeliselt erilised. Meie koondise eest kaklesid punktide ja kuulsuse eest Kaido ja Alvaro – tundub, et vanad kalad on ainsad, kes hooaja auhinnarahade pärast võitlema jäävad.
Roosa ja rõõsa Kaido annab vänta
Kaido koomamemuaarid:
Hommikune ilm ei tõotanud midagi head – laussadu ja tugev tuul. Siiski lootsin meie stardi ajaks ilma paranemist ja nii see läkski. Kohale jõudsin napilt 30 min enne starti ja päris tervet ringi soojenduseks läbida ei jõudnud. Esmamulje rajast oli muidugi väga mudane ja libe, aga sõidu jooksul muutus see iga ringiga järjest kuivemaks.
Stardist panid 2 meie sõidu tugevamat, T.Kopli ja I.Abel, kohe teistel eest minema. Mina sõitsin alguses viisakusest Maaris Meieri tuules, aga kui teised meist mööduma hakkasid, tuli minulgi minna. Esimesed 1,5 ringi sõitis Võsarattur Suisalu minu taga,nähes ka minu joogipudeli lendu ühel raputaval laskumisel, aga siis kiirendas ja möödas ta oligi. Kuna lastesõidus oli Suisalu rattadünastia esindajal Grete-Liisil poodiumikoht saavutamata jäänud, siis oli papa Alvaril kõva tahtmine see viga parandada. Seda tahtmist oli ka tema sõidust märgata – tõusudel rammis, mis hirmus, aga meikäläinen püsis takjana kannul.
;; mso-bidi-font-family: Tahoma; mso-ansi-language: FI; mso-fareast-language: EN-GB”>Lõpuks Alvar tüdines ja andis märku, et mingu ma mööda – sellisest pakkumisest oli raske keelduda. Kuna vahepeal oli meie duost möödunud Senior2 klassi liider P.Kand, siis võtsin tema sihikule. Nii ma viilisin Kanna Petsi ja Põllu Ivo tuules ja kontrollisin jälitajate tegemisi. Viimastel ringidel hakkas minu 3.koht ohtu sattuma seoses tagant läheneva Sussa meeleheitlike ponnistustega ja nii pidin minagi puid alla viskama. Lõpus jagasin veel ühe Narva noormehega maid, kes sõitis küll nooremas Sport masinaklassis, kuid tema rattal lehvivat Georgi lindikest nähes tuli kange tahtmine koht kätte näidata – noh 9.mai võidupüha puhul. See mul ka õnnestus.
Tänada tahaks Antit, kes mind jootmisel aitas (aitäh sõber, et viitsisid selleks Keilast Viimsisse sõita!), kuna ise ta pikaleveninud päevaune tõttu starti ei jõudnud.
Hapnikukraanid tuleb ikka lahti hoida
Pildid: http://www.stopkadr.eu/andrey/Team_Rattapood_Cup
Tulemused Seenior 1:
Kaido 3.
Alvar 4.