CC Rota Mobilis

Minu jaoks oli see esimene start TT-formaadis ja väike ärevus oli hinges, kas sportlik vorm ikka lubab 20km sõita keskmise kiirusega 43km/h, kannatada 30 minutit laktaadi kuhjumist ning veremaitset suus . Ega muidu küsimustele vastuseid ei saa, kui tuli proovida.

Soojenduseks sõitsime kogu meeskonnaga Laagrist ( Raul ja Asse veel kaugemalt ) Saku ja Kiisa kaudu Kohilasse, stardipaika. Clubbersi mehed olid oma diversandi Taikki ka meiega sokutanud, kes üritas siis kõigest väest kogu punti pikali tõmmata või mingit muud jama korraldada( käsk oli antud kõrgemalt poolt). Meie õnneks tal see ei õnnestunud ja jõudsime kenasti starti. Ega seal pikka pidu polnudki, numbrid külge ja minek.


Andre ja tema anti-aero kindad. Sinna need 1,6 sek. jäid.

Rekka kastist startimine oli omamoodi lahe kogemus ja nii see algas –  klubi mootorratturhiir Andre tõmbas hoo üles, võttis asendi sisse ning vaatas igaks juhuks 5x üle õla, kas ülejäänud pagas ka ikka alles on. Pagasiks võib meid ülejäänuid nimetada küll, sest ega meist suurt kasu polnud – Asse läks üsna varakult pensile ja  mina koos Rauliga  jäime tuulde niutsuma. Seegi polnud kerge ülesanne, sest Andre sulas oma temposõiduasendis rattaga üheks ja tuulevarju tema taga sõites üleliia ei leidunud. Ei saa mainimata jätta, et ega Andre üksi palju üle 18km ei vedanud ja paar korda õnnestus ka  minul-Raulil eest läbi käia. Lõpus hakkas  3 min enne meid startinud Hr.Presidendi meeskond kiiresti selg ees lähenema. Sellest sai Andre ainult indu juurde ja tema lõpukiirendusele  mina /Raul vääriliselt vastata ei suutnud – tatt ripakil ja hapnikuvõlas lasin  väikese vahe sisse. Kahjuks jäi eelpoolnimetatud meeskond meie lõpuspurdile siiski ette ja pidime enne finishit hoo maha pidurdama  (48 pealt 35 peale)  , et neile  või eemal varitsevatele torbikutele mitte sisse sõita. See seik võis saada otsustavaks võrdluses VeloClubbersi härgadega, kes peale oma sõidu lõpetamist  õigustatult  rinnad kummi ajasid, võidutantsu alustasid ja väga nappi võitu (1,44 sek) meie meeskonna üle tähistasid. Seda siis Kalevi kommide pugimise ja joogijogurti kulistamisega, mis Aerobike sarja lahked sponsorid võistlejatele peale finishit pakkusid. 


Eesliga traavivõistlusel?


Hr. Presidendi kommentaar:

Kuna oma klubist ei saanud ma hoolimata pingutustest teist tiimi kokku aga isu sõita oli suur, siis leidsin kaaslased koduvalla ratturite seast.
Peale minu oli tiimis Tõnis Kristal (Cosmos) ning Jaanus Audova (Assa Kesoro). Neljas liige, Andrus Pilt (Rimi Cycling), crashis kahjuks paar päeva enne võistlust nii, et on nüüd katkise rangluuga kodus.
Niisiis kolmekesi.


Põkkumine orbiidil jäi napilt ära.

Spetsiaaltrenn Kose ümbruse maanteedel kaks päeva enne starti näitas, et Jaanus on meist pea jagu üle. Kui normaalne mnt tennitempo on enamasti meil 24-27km/h, siis härra küpsetab pidevalt üle 30km/h.
Sai vanameistrit veel hoiatatud, et vaata, et sa kolmapäeval vähemalt sama kõva oled.
Kolmapäevasesse starti veeres Audova lisaks TT lenkusule ka kettaga varustatuna. No johaidii, mõtlesin, nüüd saab eksepress bussi peale.
(Meil Tõnisega pole rattal mitte midagi aerot).
Kõige kõvem mees võttis stadis kohe vedamise enda peale …. ja … vedas vist liiga pikalt? … oligi ühe kilomeetriga küpse.
Haaksime löödud mehe sappa ja liiklesime edasi Tõnisega kordamööda vedades. Jaanus käis vaid vahel harva eest läbi. Keskmine mees pidi pidevalt taha vaatama, kas vagunid koos püsivad ikka. Kui sõita oli veel 1/3 hakkasin ka mina väsima ja ei suutnud ees olles üle 40km/h üle 10 sek. hoida. Edaspidi vedas pmst. vaid Tõnis. Jaanus jäi korduvalt 10-20m maha ja ootasime järgi jne.
Finišis olin nii sodi, et ei näinud ei vastutulevat bemmi ega taganttulevat Rota Rongi.
Järgmise korrani.


Tulemused