CC Rota Mobilis

2. septemberil siis see juhtus – esmaskordselt leiame meie klubi värvides sõitja Elion Estonian CUP osavõistluse protokolis esimese viiekümne seast. Sellise asjaga sai hakkama Kaido Kriisa Rakvere Rattamaratonil, saavutades sarja ühel raskeimal etapil 750 startinu seas 50. koha.


Raul, Andre ja Kaido

Kaido: Kui minu võistlus Matialaverlikult kokku võtta, siis “ei olnud kõige kehvem päev”.
Stardikoridoris seisin kõrvuti Andre ja Rauliga, aga vile kõlades panid nad sellise hooga minema, et paarisaja meetri pärast neid enam näha polnud. Esimese ringi ronimisseina üleval loeti mulle kohti 100-102 ja see oli minu jaoks hea algus. Rivoga võidu sõites jõudsime 1.ringi keskpaigas Raulile järgi ja lühiintervjuu käigus sain teada,et see polnud Rauli päev, aga utsitasin teda ikka lõpuni pingutama. Ringi lõpus sain Madise isalt info,et sõidan 80.kohal ja 2.ringi alguses Veronikalt uue joogipudeli. Tempo oli samal ajal minu jaoks piiripealne, sest palju poleks enam juurde panna olnud. 2.ringil tunneli ja surnuaia juures jõudis meile järele kolmik Rommi Kruuse vedamisel ja mina hüppasin ka selle rongi peale(ei tea,kust selle jõu võtsin).
Ei läinud kaua, kui putku pannud Rivo koos seltskonnaga kätte saime ja õige pea ka möödusime. Edasi käis võitlus hammas hamba vastu ja igaüks punnis nii,kuis jaksas. Mida lõpu poole,seda rohkem \\\”surijaid\\\” selg ees vastu tuli ja sellest sain ainult lisaenergiat.Kuigi enda kohast selleks hetkeks ülevaade puudus, siis \\\”ärasöödud\\\” ratturite järgi sain aru, et siit on tulemas midagi ilusat. Aga nii kõrget kohta poleks ometigi osanud oodata, see oli kaugena tundunud eesmärk,mis nüüd TEHTUD sai!
Rada ise oli vinge,nagu Rakverele omane ja väike vihm lisas sellele ainult vürtsi juurde.


Kaido

Raul: Ilmad on külmaks läinud, mul teeb see meele kurvaks. Aga see selleks, pühapäev seekord jälle stardis, rahvamassid ümberringi. Pauk käis, sai päris kenasti minema, aga tunda oli, et raskeks läheb, siuke musta töö päev tuleb. Eks ta nii läks kah. Kogu aeg langesin vaikselt tahapoole. Õnneks teisel ringil oli muu rahvas kah väsinud ja kedagi väga enam ei möödunud ja nii me uimerdasime seal metsavahel. Aga koht ennäe tuli ikkagi kahekohaline-99. Läks selle aasta elion nagu ta läks, eks järgmine aasta proovime siis jälle.

Alvar: See vana hea Rakvere – juurikad, muda ja kaks ringi – kuidas me ilma saaksime.
Nagu alati saavad tegelased selles sõidus kirja oma hooaja parima tulemuse ja on väga uhked selle üle. Seda, et tervel pataljonil esimese ringi järel kuppel sõitma hakkab ja boksi keeramise mõtted võimust võtavad, väga ei arvestata.
Ise lendasin Rakveresse lihtsalt rattasõitu nautima, mida polnud peale Poola tuuri saanudki teha. Ilm oli lahe – tuul, vihm ja kaksteist kraadi. Õige sügis ometi! Pahaendeline oli ka stardinumber 201 – nii head loosiõnne polegi enne olnud. Samas tähendas see mitte kui midagi, sest laia tõusu peal said kõik pauku panna kes tahtsid ja jõudsid. Rada oli väga lahe, publikut linnas palju. Liikusin koos sellise toreda clubbersi kaadri nagu Kuldari ja Rihoga. Kuldar oli nagu kiimane juunior – otsis kogu aeg kaasvõistlejatega kehalist kontakti, aga sai kõik korrad korvi ja möliseda takkaotsa. Peaaegu, et kahju hakkas tast J. Keskmine kiirus oli olematud 20 km/h, nuta või naera, aga kiiremini ei lennanud mu massin kohe kuidagi. Meeldejäävad lõigud rajast oli enne teist toidupunkti heinamaal pika maona veninud kitsas soon, kus oli räme vastutuul. Aitähh neile, kes esimesel ringil mind sealt läbi tõmbasid, teine ring oli seal väga valus. Teine lahe lõik oli linnas, kus mitmed toredad kurvid ja trepid asja huvitavaks tegid. Ja loomulikult raja tagumine ots koos legendaarsete juurikasinglitega.
Sõit õnnestus lõpuks enamvähem, teisel ringil sai nii mõnigi mees ära karistatud, pasunameeste ühingu esimehe Rihoga eesotsas. Aitäh teaduritele, kes imelise asja nagu Turbosnack välja mõelnud on!


Andre

Ergo: Sõitsime Rakvere poole positiivses meeleolus. Pilvede järgi võis aimata, et ilma vihmata vist hakkama ei saa, teades Rakvere raja profiili, oli arvata, et tuleb tõsine võistlus.Võtsin alguses kohe rahulikult, eesmärk mitte kukkuda ja tervelt lõpuni sõita.Esimene ring sai sõidetud ja tunne oli nagu kõik varud oleks ammendatud..Teine ring hakkas sadama ja siis läks olukord huvitavaks. Kaks korda panin ikka kohustuslikus korras külje ka maha, õnneks toimus see heinamaale väljakeeramisel ja erilisi traumasid ei järgnenud.Oma tagasihoidliku vormiga ei suutnud erilisi möödumisi sooritada, ainukesed vastutulevad seljad olid vennad katkiste rehvidega, rõõmu valmistas seegi. Lõpus,kui tee keeras asfaldile, pigistasin viimast ja sain paarist tegelasest ikka mööda, näha oli , et ka teistel olid mahlad väljas.Rada oli mõnus, mis siis, et libe ja raske, Tõnu orgunnitud saun pani i le täpi.

Asse: Ilm oli rattasõiduks super,aga kuna sõiduvorm on olnud sel aastal selline nigel,siis läksin esimesele ringile ettevaatlikult.Korralik tropp tekkis kohe muidugi linnaringil tiigi ümber sõites.Istusin seal vist terve igaviku(omale tundus vähemalt)Esimestel oli juba selleks ajaks,kui ma liikuma sain,pool esimesest ringist tehtud:). Esimesel ringil asfaldi laskumisel enne parki sattusin nägema silmanurgast Andret,kes raja väravate vahelt läbi lupsas.Algul mõtlesin et ju juhtus rattaga midagi,ent…hiljem oli kuulda et olla kukkunud.
Endal oli esimese ringi lõpus enesetunne hea,seega lootsin teisel ringil vähe kiiremini sibada,aga võta näpust! Hoopis hakkasid jalad krampi kiskuma(seda kaebasid veel nii mõnedki,kellega hiljem finisis rääkisin), vähegi suurema pingutuse juures ja eriti jalutades,oli paar sellist kohta ju.Mingil hetkel teisel ringil jõudsin järele Madisele kes stardis tuhatnelja minema kihutas.
Sõidu jõudsin lõpetada just enne vihmavalangut,nii et hästi oli ajastatud,sadu ma mõtlen.


tagantpoolt paistab Ergo

Madis: Rakvere. Ilmataat midagi head ei lubanud. Õnneks stardis sai veel kuivana olla. Esimene ring tundus kuidagi kerge.. hoidsin küll end teadlikult veidi tagasi, aga koht loeti ikka 305-307.. teisel ringil sai siis asi selgeks. Siiski oli tempot natuke rohkem olnud sest väsimus hakkas jalgadele.. kuskil 15km lõpuni pidi ikka 2-3 mäge lihtsalt üles jalutama.. sõita enam ei jaksanud – haamer. Siiski, tänu vedelikutarbimisele ja hoo maha võtmisele organism taastus ja sõit jätkus peaaegu samas tempos mis eelnevalt. Kaotus sellest ca 6-7 minutit (võinuks hullemini minna). Rada ise oli mõnus. Raskusaste oli kõrge, tehnilisi rajajuppe oli valdavas enamuses ja korra pidi ka ise eessõitja ratta alt ootamatult ilmunud juurika tõttu ka külje maha panema. Laskumised valmistasid tõsist rõõmu. Pärast sõitu mõjus kosutavalt Tõnu poolt organiseeritud saun kus sai tiimikaaslastega muljeid vahetatud. Elioni sarjale saigi see aasta joon alla tõmmatud ja tehtud treeningute pealt hinnates saab tulemustega rahule jääda.

Tõnu: Start läks rahulikult, tuli ikka oodata, millal liikuma saab (stardinumber 831). Peale publiku katset teadvustasin, et sõita tuleb veel kaks raske profiilig ringi ning alustasin nö mõistliku tempoga kulgemist (kui seda sellel rajal üldse teha õnnestub). See tagas ka hea enestunde sõidul! Suuremaid tagasilööke polnud ning tehnikat polnud kah mõtet jalaga taguda, raskel rajal võib ju mõne käiguvahetuse probleemi andeks anda.
Ise külge maha ei panna ei õnnestud, kuid valus oli vaadata kuidas eessõitja teatri pargi kurvis asfaldil pikalt külg maas lohises.
Kolm tundi keskmise pulsiga 177 sõita on ikka pagana väsitav!


Tõnu murdmas end läbi mesikäpa maksinaklassi.

Marion: Kuna paigutusin Rakveres väheke ettepoole, kui tavaliselt, siis start läks küll norm tempoga, aga varsti hakkas paras kihutamine pihta. Õnneks on Rakvere rada suhteliselt raske ja see vähendab üleüldist liikumiskiirust. Rada oli tasemel, nagu Rakveres ikka, isegi trepid olid
sellel aastal kuidagi paremad. Paljudest tõusudest sain ikka üles keritud ja oligi selle aasta parim Elioni koht välja teenitud.

Andre: Seekord lõppes sõit mu lemmik Elioni sarja rajal suht kiiresti. Peale head algust viskusin kolmandal kilomeetril Andruse käest laenatud rattaga asfaldisse. Tulemuseks katkine reis, ribadeks püksid, kraabitud ratas ja katkestamine. 


  50. Kaido
  99. Raul
148. Alvar
210. Ergo
306. Asse
352. Madis
400. Tõnu
480. Marion
DNF Andre

---

Sarja kokkuvõte

Elioni sarja teamide arvestuses saime 98 teami seas kokkuvõttes 26. koha. See pole just päris see, mida me ootasime – kevadisel sarja proloogil panime kotti ju mitmed meid sarja kokkuvõttes edestanud konkurente (AT Sport, Assa Kesoro, Cosmos …). Seega vaadates nüüd tiimide arvestuse kokkuvõtet, oleks soovinud kohta teises kümnes. Aga oleks on oleks ja eks järgmine aasta teeme paremini. Samas polnud ka Elioni sari mitmetele meie klubi sõitjatele kaugeltki mitte hooaja peamine eesmärk.

Teamide arvestuse protokol




Kohaarvestus:

TEAM

Individuaalne koondprotokol