CC Rota Mobilis

Rakke Rattamaraton – ilmselt Elioni sarja parim rada ja parim korraldus. Tänud Enno Eilole. Tõmbenumbriks sel aastal laudast läbi sõitmine 🙂

Kaido: Nädal enne starti käisin Rakkes rajaga tutvumas väga rahulikuliku tempoga(läbimise aeg 3h20min) ja siis tundus,et rada on oluliselt aeglasemaks ja raskemaks muudetud. Võistlusele eelnenud treeningutel polnud samuti õiget minekut olnud ja nii läksin starti teadmisega, et alustada tuleb rahulikult, et ikka sellise kuumaga lõpuni vastu peaks.
Kuna startida õnnestus üsna eest, siis pandi kohe kõva tempo peale ja paari tuttava tuulest ei tahtnud minagi maha jääda(tagant olid kuklasse hingamas veel Andre,Raul ja Alvar), nii tuli selle tempoga kaasa minna. Selliseid kõrgeid pulsinäite pole ammu näinud,sest kohe alguses pumpas süda 180-190 lööki minutis. Osaliselt ehk ka palavusest tingituna( temp. ca 31`C varjus).
Mõned km-d enne Emumäge tundsin,et pean tempos järgi andma ja lasin korraks jala sirgu.Õnneks päris üksi ei jäänud,sest tagant olid uued mehed kohe tulemas,sh Rivo Pajur.Emumäe tipus oli mul naine jootmas ja mina olla olnud seal üsna \”surnud\” näoga juba. Mõne aja pärast möödus minust näiliselt kergelt Raul, kes kohe ka vahe sisse sõitis ja Rivo minu selja tagant kaasa vedas.Mul võttis kosumine natuke aega, aga Marko Rebase abiga sain Rauli grupi jälle kätte ja kannatasin seal peaaegu lõpuni. Umbes 5-6km enne finishit (peale pikka heinamaa tõusu,mis oli meie grupi ribadeks tõmmanud), suutsin natuke kiirendada ja putku pannud Rauli kinni püüda. Viimase pikema tõusu kannatasin kuidagi ära ja siis peale järgnenud laskumist \”vajutasin gaasi põhja\”. Rohkem tagasi ei vaadanud,aga teadsin,et 3-4 meest olid kannul ja jahtisid mu skalpi.Seekord jäi neil see võtmata. Finishis olin täiesti tühi, aga tulemuseks selle hooaja parim Elioni tulemus! Küll see Rakke rada mulle ikka sobib! Lisaks veel super korraldus ja TP-des pudelitega jootmine,mida teistel etappidel pole kohanud.Tänud Enno Eilole ja tema tiimile!

Raul: Tõotas tulla kena päev, temp oli +30°, mulle see sobib. Stardist kuni Emumäe alguseni hoidsin ennast 10 tegelasega pundis tagaplaanile, külje- ja vastutuul lageda peal ei kutsunud mitte sugugi nina pundist välja pistma, samas rindelõigul tegutses ka Andre. Emumäest alates mäe- ja metsalõikudel proovisin siis hakata eespool sõitjaid püüdma, nii sain mingiks hetkeks siis tiba eespool oleva Kaidoga ühte punti. Proovisin veel punnitada, aga siis lõppesid tõusud ja metsarajad ära (… ja jõud kah) ja lageda peal pole mul küll jalga vajutada. Mingi 10-ne seltskond loksus kokku, kellega lõpuni saigi sõidetud. Lõpus sikutas Kaido ka veel peris valusalt, kuni viimase km-ni istusin tal tagarattas aga rohkem enam ei jõudnud ja veeresin siis lõpuni ja olin kokkuvõttes täitsa läbi.



Andre: Rakkes kummitas 30 kraadine leitsak, mis mulle absoluudselt ei sobi. Aga õnneks sobis mulle väga Rakke rada, nagu iga aasta. Peale poolat tundusid tõusud jube lühikesed ja laskumised liiga lihtsad, aga eks see läheb varsti mööda. Sõidust ka. Kuni Emumäeni olime Rauliga koos, peale jalutamise tõusu läks mees omateed ja rohkem teda ma ei näinudki. Umbes 15 km enne lõppu keerasin segu kruvi punasesse ja alustasin pikka lõpuspurti, mis mind umbes 110 koha pealt lõpuks 83-ks kergitas. Ise olen oma tulemusega väga rahul – kahtlused, et sai endale poolas liiga tehtud ei osutunud tõeseks. Eriti hea oli see, et kõik, kes meie klubist finishisse jõudsid, tegid seda väga hea kohaga. Sellelt etapilt tuli tiimide arvestuses meile korralik punktisaak. Hea meel oli raja ääres ergutamas näha Madise isa, kes jagas infot ka ees liikuvate klubikaaslaste kohta.

Ergo: Rada oli igati mõnus ja tehniline , ilm julmalt palav, korraldus igati ok. Eelmine õhtu käisin natuke proovisõitu ka tegemas, veendusin, et see läbi seafarmi singel ikka eksisteeris. Sõit ise oli rohkem kui täis üllatusi. Juba esimestel kilomeetritel sain mingilt seltsimehelt litaka esikäikarisse , mille tulemusena hakkas muusikalist metallikolinat tulema. Õnneks paari jalahoobiga sain vahetaja mingisse töötavasse asendisse tagasi ja sõit jätkus . Jube kuumus sundis jooma ja kui olin esimese pudeli juba tühjendanud, avastasin, et olen suutnud teise pudeli ära kaotada. Seega edasi sõit oli ellujäämine kuni järgmise Tp ni jne. Vahepeal läks ikka pilt väga uduseks ja jalad ei tahtnud enam tööd teha, aga lõpuni ma jõudsin ja külm pilsner oli selle sõidu kaua oodatud tasu.

Madis: Mõtlesin enne võistlust enda vormi hinnates, et sõidan kuhugi 300 kanti, nii ka läks (313). Võistlus ise oli tugev, pikk (59km, 2:41) pingutus ca 30 kraadises kuumuses, õnneks oli joogipunkte piisavalt (nii korraldajate omad kui ka need kohad, kus mul isa raja ääres oli)… lisaks üks värskendav allikakülm veejuga, mis viisakalt “tahad-lasen?” küsimuse peale ühest voolikust tuli. Pärast seda oli selge, et igas toidupunktis peab lisaks paarile lonksule ka endale vett kaela kallama:) ..sõidusärgi lukk oli niigi tõmmatud millimeeter allapoole kui see tegelikult käis.. Kuskil 20km kandis märkasin ees liikuvat Asset.. kahjuks Asse gruppi ei jäänud ja sõitsin ühe Toyota tiimi mehega peaaegu terve võistluse koos.. Siiski viimased 1-2 kilomeetrit (tuttavatel 24h radadel) olid nii rasked, et liikusin rahulikumalt sooviga ühes tükis finishisse jõuda… kuskil 10meest läks selle ajaga mööda, aga õnneks täielikku haamrit ei tulnud. Pärast finishispurti läksin otsejoones päikse eest puude alla varju, keerasin mulla peale pikali ja vaatasin natuke aega maailma rohujuuretasandilt:) Võistluse korraldus oli eeskujulik, enda sõit õnnestus – kordaläinud pühapäev!

  67. Kaido
  69. Raul
  83. Andre
200. Ergo
313. Madis
582. Marion
DNF Alvar

Protokol