CC Rota Mobilis

2009 oli aasta, kus CC Rota Mobilis läks Tihemetsa heastama eelmisel aastal tühja punktikotiga Põlvamaa XC eestikate rajalt naasmist. Tööd sai selle nimel kõvasti tehtud – ühised mandrossiõhtud ekraanide ees, kus jooksis tundide kaupa videopilti ja fotomaterjali varasemate aasta legendaarsetest sõitudest Tihemetsas, kus pealtvaatajad laskumisel kukkujaid irvitavad. Klubi toitumisspetsialist Andre oli koostanud kaasosalistele Kaidole, Alvarole ja Raulile valusa dieedi, mis koosnes eranditult Shlehast, Turbosnackist ja Magneslife'ist. Pole kahtlustki -raudselt tõhusam, kui herned, kapsasupp ja burgeen, kodused olid sunnitud mõneks päevaks evakueeruma miiniväljalt :-))

Mehed väljusid ettevõtmisest hästi (OK, mõned võibolla mitte nii). Kaks kangemat tegijat las pajatavad ise…….

Andre “VõtkeVälja” Kulli koomaeelsed muljed:

Legendaare Tihemetsa – juutuubi laetud videod, lisanduv EMV-ga kaasnev mandross ja saadki kokku kompoti, mis paneb ka kõige karmima maastikuratturi jala kasvõi natukene värisema. Stardieelsel päeval laekusime koosseisus: Alvaro, Kaido ja Lasse (Arctic Sportclub) kohalikku RMK metsamajja, et vaikselt aklimatiseeruda, rada proovida ja rattaid ettevalmistada.

Tasa ja targu…..

Rada oli aukartustäratav. Stardieelsel päeval sõitsime seda koos läbi. Raja tehnilisus + profiil + temperatuur andsid kokku tõsise segu, mis lõi juba enne starti põhja alt ära näiteks ka Kirsipuul endal. Meie stardis oli koos ainult naised eliit ja seenior 1. Seeniori stardis oli kokku 20 tegelast. Esimese ringi võtsin mõistusega, kuna potentsiaalne kooma saabus sõidu keskel. Peale esimest ringi olin 12 kohal. Sõitsin koos endast tugevama Margus Karroga Tartu Velost. Teise ringi alguses hakkas mees mul eest libisema ja kartsin, et enam teda kätte ei saa. Legendaarset laskumist ma rattaseljas ei läbinud – laskusin riskivabamat varianti kasutades. Sealt Karro edu ka tuli, sest tema sõitis ja sai iga kord 20-30 m vahe sisse. Rajaääres toetasid Taiki ja Edvard (velo clubbersist), kes andisd jootmisalas juua, ütlesid vaheaegu ning ergutasid – TÄNUD NEILE!

Kuna rada oli tõsine, siis hakkas see mehi murdma. Keemaläinud kuplialusega astusid nii mõnedki kõrvale. Kolmandal ringil saabus tõsine kooma – üritasin mõelda positiivsetsest asjadest, et ennast motiveerida: külm õlu, poolpaljad naised ja see: http://www.youtube.com/user/andrekull#play/all/favorites-all/0/cIOsh5efuwg – see toimis. Ja võtke välja poisid!

Eelviimasel ringil hakkas Karro taas paistma. Ühel tõusujärgsel karjamaal sain talle järgi ja lajatasin mööda ning viimase ringi tõusudel panin kõik välja – sain sisse pea minutilise vahe, mis püsis finishini. Tulemuseks üle ootuste hea 8-s koht ja 3 reitingu punkti. Kaido tegi ka kõva sõidu, seljatades Sulev Lipu ja jõudis koju 10- koha ja 1 reitingu punktiga. Kahju, et teised klubilised enne finishit jala välja võtsid. Olen oma tulemusega väga rahul!

Kaido “Parmukiller” Kriisa:

Minu esimesed Eesti Meistrivõistlused algasid päev enne starti Kilingi-Nõmme baaslaagrisse jõudmisega koos Lasse ja Andrega. Perekond Suisalu oli juba kohal. Kohe peale saabumist, kuskil kella 18 paiku, s

uundusime võistlusrajale trassiga tutvuma. Teada tuntud rajaleidja Sussa andis ees minna ja mulle hakkas see pulssi vaadates juba võistlusena tunduma, aga kohati võeti õnneks hoogu maha ka. Rada oli päris tehniline ja raske nagu EMV-le kohane.Kui jõudsime kurikuulsa karjäärilaskumiseni, siis polnud meist neljast kellelgi isu sealt alla sõita – tähendab jooksukas. Kui teisel ringil samasse kohta jõudsime, oli seal guru Kuhlap meile lahkesti nõus ette näitama, kuidas laskumisest ratta seljas alla saab ja pärast seda võttis ka meie pundi medalinõudleja Lasse ennast kokku ning tegi oma soorituse üsna puhtalt. Meie Andrega selle õnge ikkagi ei läinud ja jäime oma jooksutehnikale truuks.

Mees kontrollib olukorda täielikult

Võistluspäev. Ilmateade oli lubanud selle suve kuumarekordit ja nii ka oli – õhutemp. 30`C ringis ja palavus tappis. Seenior1 startis koos Naised Eliit vanuseklassiga ja naised loomulikult esireas. Kuna rada läks üsna ruttu kitsaks, siis oli tähtis võimalikult paljudest naistest staadionil mööda saada – päriselt see ei õnnestunud, kuna jäin üsna pikalt toppama L.Lepasalu taha ning temast möödumine röövis aega ja energiat. Ühel hetkel jäi Alvar mulle jalgu ja möödudes nentis mees, et täna pole tema päev. Andre liikus nägemisulatuses 15-20 sek eespool, tagant jälitas Sulev Lipp. Teise ringi alguses möödusin parimast naisratturist Maaris Meierist, mis oli minu jaoks natuke üllatav, teades tema head vormi. Andre hakkas vaikselt eest ära libisema ja taganttulevate Lipu ning Meieriga oli turvaline vahe. Keskendusin oma sõidule ning üritasin suuremaid vigu ja kukkumisi vältida. Palavus tahtis ära tappa ja pulss oli stabiilselt üle 180. Jook varsti enam ei imendunud, jäi kõhus loksuma ja ülekuumenemisest tekkisid külmavärinad, ainus mõte oli lõpuni vastu pidada.

Karvase rinnaga Taikki Kaidot tagumikust kinni hoidmas:-)

Viimasel ringil läks veel põnevaks, kui Maaris ahistama (Toimetus – seda oleks küll tahtnud näha :-)) hakkas ja äkitselt ohtlikult lähedale jõudis. Ei tahtnud naisterahvaga madistamist finishi peale jätta ja seepärast pidin oma viimase jõunatukese metsas, puude vahel nikerdades, välja panema. Õnnestus Maaris seljataga hoida ja omas klassis kümnendana üle lõpujoone veereda. Pärast külastasime ühte WC kirjadega putkat, kus sai ennast sooja veega puhtaks pesta, siis hakkas inimese tunne tagasi tulema.

Kokkuvõtteks: rada oli ärev, õhk särises kuumusest, parmud olid suured ja vihased, higi voolas ojadena ja enda tulemus ületas kõik ootused. Eraldi tahaks tänada Taikkit ja Edvardit sõbralikust siniste mullidega rattaklubist, kes jootsid, ergutasid, jagasid infot ja võtsid kõik selle videosse ka veel!

Kõvakahvlimees Raul näitamas klassi LLLLLLaskumisel

Pildid: www.proshop.ee/galerii

Tulemused:

Andre SEN1 8

Kaido SEN1 10

NB! Seenior klassid ei ole mitte “harrastajad”, vaid ikkagi absoluutarvestus Eesti Meistrivõistluste raames