CC Rota Mobilis

Tundub, et talikrosside hiilgeajad on tagasi. Samuti nagu Tartu Maratonil. Seekordsel Eesti Meistrivõistlustel ei tahtnud autod kuidagi parklasse ega ümberkaudsetele teedele ära mahtuda. Klubi au oli seekord kaitsmas ainsana Alvaro, kes küll medalit ära ei toonud, aga vähenalt sai esimese märgi maha hooajal. Siit annab vaid ülespoole ponnistada!

RK Singel meeste ausära varastamas

Alvaro pajatab:

Asi on täitsa hulluks läinud. Kuuled – kes on sõitnud 1000km, kes 2000km, kes vobshee 5000km. Võitlus “rahvasportlaste” seas on tulisem, kui kunagi varem. Ja seda siis ajal, kui Peldikutõus on veel lumine ning üle kõrval asuva järve saab ka ilma amfiibautota. Polnud üllatus, kui oma talvetiimi oli välja ajanud ka konkurendid VCE klubist. Üks medalijanusem kui teine.  

Selline see rada oli…….

Rada oli pea kõigi aegade parim – lund ja jääd jätkuks ka Kuldari keldrisse ja tuppa ja jääks ülegi. Üle pika aja oligi rada selline, et need kellel naelkumm all oli, selle ka alla lajatasid. Samas oli minul kui naeladeta mehel hulka huvitavam – sõiduoskusi sai rohkem lihvida. Otseseid konkurente ei tahtnud tuvastama hakata enne stardipauku, aga eks ikka salamisi lootsin vähemalt ühele VCE talihundile tagumist ratast näidata. Tegelikult tegi sõidu huvitavamaks hoopis herr Janek Maidla, kes viimasel neljandal ringil tagarattasse kollitama tuli. Õnneks oli ta nii viisakas, et jättiski mööda sõitmata. Ole Sa tänatud, et tegid sõidu nii lihtsaks. Tulemus ka parem, kui üle-eelmine aasta – viimaselt kohalt sai kerkitud tohututesse kõrgustesse ja lausa 5 sõitjat selja taha jäetud.

Tulemused:

Alvar SEN1 9. koht