CC Rota Mobilis

Viimastel nädalatel oleme vahendanud pidevalt uudiseid klubi vallutustelt uutel ja tundmatutel spordialadel. Ka see nädal ei ole mingi erand ning Andre jätkab meie koolitamist trekispordis. Samal ajal, kui kõik teised konkurendid olid mõõtu võtmas Jõulumäe Estoniancupi osavõistlusel, läksid mõned erandid eesotsas selle ala (kommisõitudel poodiumile trügimine) peaspetsialisti  Juri Moleviga medaleid krabama treki seeniorite meistrivõistlustel. 

Andre:
Treki hooaeg on viimastel nädalatel olnud täies hoos ja sellele pani punkti seeniorite klassi eestikad. Seekord olid ennast ja trekki proovima tulnud lisaks vanadele kaladele ka mõned uued seninägemata trekimehed. Minu vanuseklassis oli olukord kesine – ainult 3 elujõus noorpensionäri: surematu Juri Molev, tempokunn Hannes Kolk ja mina. Taas oli kohal kamraad Riho “For” Ever vennasklubist ning üllatusesinejana Marek “Schwarzenegger” Kalmus. Erilise huviga jälgiti SEN 4 masinaklassi sõitjaid, kellest vanimal ilutses passis väljalaske aastaks 1939….

Riho “For” Ever üritab kangitrenniga Kalmust lüüa

Esmaskordselt olin ennast kirja pannud kõikidele aladele: 500m paigalt, 3 km jälitust, sprint ja väljalangemissõit. Üks asi on aastate jooksul selgeks saanud, et sprinter ma ei ole, ikka tempo mees. Selle kinnituseks ka paigalt 500 m tulemus: 38,8 s kopikatega. Molev oli seal ülivõimas: 37,2 s. Kalmus piitsutas väsinud nõukaaegset rauda ja kõik hoidsid hirmust hinge kinni, et 1982 aastal toodetud CPORT ja treki betoonkate ikka valule vastu peavad, aga tulemus oli tal kesine – umbes 40 s. Siit alalt mulle siis teine koht.

Poodium number üks

Järgmine ala – 3 km jälitust. Tuul hakkas tõusma, puhus juba päris korralikult ühe sirge peal vastu. Vaatamata tuulele tegi korraliku etteaste Riho, kes viimistles endale SEN2 klassi eesti meistritiitli. Viimane paar: mina vs Molev. Tugeva alustajana tegi Molev kohe alguses umbes 1,5 sekise vahe sisse, mida ma siis hakkasin järgnevatel ringidel vähendama. Paraku ei piisanud seekord jalas olevast purakast ja kaotasin Jurile 0.53 sekundiga ehk  kuue meetriga.

Andre haarab kontsentreerunult kangist…..

…. ja teeb finishis kergeid rõõmugrimasse…..

….ning saab taas sama puki otsa ronida
Tegemist ei ole eelmise poodiumi pildi koopiaga!

Mis teha. Nii SEN4 rattad kui ka mehed ise kippusid distantsi jooksul ära väsima. Ühe mehe esiratta kodarad olid pehmelt öeldes lõdvad ja seda vibratsiooni, mis lenksu resonatsi tulemusena aina hullemini üle kandus, oli päris hirmus vaadata. Lenks rappus mehe käes hullemini kui Onu Reemuse Juttude hobusesaba Rebaseonu käes.
Mis seal ikka – teine koht taas kirja.

Andre on paratamatusega leppinud ja oma vanuseklassi meestega
vennastunud

Sprindis mul “vedas” – sain endale esimese ringi vastaseks Aivar Jürgensoni, kes on viimased umbes 20 aastat sprindis ainult võite tunnistanud. Hirmsa passimise ja venitamise taktika peale läinuna sain ma paraku ikka finishisirgel valusad vitsad. Jäi üle sõita üldarvestuse kohtadele 5-8 ja vanusegrupis 2-3 koha peale. Stardis olin koos Kolgi, Krela ja Riihiläga (FIN). Kolk ja Riihilä sai maha jäetud ja taas teine koht kirjas.

Väljalangemissõit tõi kaasa veidi rohkem adrekat, kui olin planeerinud. Algus oli kõik hästi - olin ilusti pundi peas ja iga ring langes viimane välja.

Andre grupil kaelu pikaks venitamas

Mehed põllul laiali kui talirukis

Asi tundus enam vähem kontrolli all olevat, kuni peale vahefinishi spurti, nii umbes 45 km/h pealt lahkus kett hammasratataste pealt. Kuna olin musta joone peal, ei hakanud väga nuputama ja keerasin neutraali peale ära.
Õnnetuseks oli minu taga Jürgenson, kelle ma sujuvalt kunstmurule suunasin. Kuna ees paistis treki tunneli katuse kõrgendik, jäin huviga jälgima, kuidas Jürgenson trampliinile läheneb. Päris 12 punkti sooritus see ei olnud, aga õnneks jäi ta püsti. Mina jätkasin liikumist, kuna pidureid ju polnud ja ootasin, millal kett kinni kiilub ja tagajooksu plokki tõmbab ning ma mõnusasse treki betooni sukeldun. Seda õnneks ei juhtunud. Õnneks andis otsad ka tagumine tubular rehv. Korras värk.

Kõvem mees oleks sõidu pealt sellise pisiviperuse korda teinud

See tehniline viperus just headmeelt ei teinud. Ja kirja jälle teine koht. Vahemärkusana, et SEN4 kolm sõbralikku taati pöörasid peale väljalangemissõitu tülli, kuna nad ei suutnud omavahel ära klaarida, kes on ikka kõvem mees.
Hirmsa venekeelse vaidluse ja kohtunikega seletamise tulemusena lahkus iga üks erinevas suunas.

Ka see ei ole sama poodium, mis eelmisel pildil

Andre pidi kohe mööblipoodi uut auhinnakappi ostma minema

Magus kringel ning kesvamärjuke – seeniorite argipäev

Sellised lood seekord trekilt!