CC Rota Mobilis

Marion tõi klubile naiste 2. koha!


“Juba” 500 m läbitud. Peagrupist hammastega kinni hoidvatel karvajalgadel hakkab peagi pulss punasesse jõudma 🙂

Jõelähtme Rattamaraton toimus esimest korda. Stardi/finisipaik asus Jõelähtme rahvamaja ees. Rada läbis enamis alasid Maardu ja Kaberneeme vahel. Kevade kohta harjumatult raske ja pikk sõit pani võistlejad tõsiselt proovile:

Ergo: Jõelähtme maraton oli minu jaoks esimene võistlus sellel hooajal. Arvestades kevadiselt nõrka vormi, osutus see sõit suureks katsumuseks. Esimesel 15 kilomeetril suutsin sõita mingi puukaika tagakodaratesse, peale seda deformeerus käiguvahetaja piisavalt, et omapead käike vahetama hakata.Kahjuks tuli selle mõnuga lõpuni leppida. Järgneva paari kilomeetri jooksul suutsime rajalt ära eksida, et siis sai seal mingeid huvitavaid metsa-treki ringe teha . Peale 50 kilomeetrit olid juba kõik mahlad väljas, oleks teadnud otse teed, oleks seda kindlasti kasutanud. Küll need teeninduspunktid olid oodatud seekord. Kokkuvõttes olen rahul, et ikka lõpuni venitasin.


Marion finisijoont ületamas.

Marion: Stardis oli ilus ilm, parasjagu soe ja päikseline. Stardikoridoris sai vabalt kohta valida, seadsin ennast üsna ette, näha oli veel kahte naist. Alguses asfaldiosal oli kogu grupp koos ja liikus üsna aeglaselt, keegi nagu väga ei kiirustanud. Kui Ülgasest ja Maardu suvilatest mööda ja metsavahele sai, hakkas maastikusõit vaikselt pihta ja varsti olid väga mõnus metsavaheline tee ja singlid, rada oli enamasti väga hea. Esimeseks kevadiseks võistluseks oli ikka päris raske ja pikk, mõned singlid tundusid lõputud olema ja metsaalused teedki olid rasked, aga hambad ristis ja pool pilditult sai ikka lõpuni sõidetud. Kokkuvõttes oli parasjagu asfalti-kruusa ja väga palju metsaaluseid ja kitseradasid. Aeg napilt alla viie tunni ja koht 67, nagu stardinumbergi, naistest II koht, tort ja aplaus.


Asse tegi lihtsalt trenni.

Andrus: elu esimene katkestamine. Lihtsalt liiga kurnav ja pikk oli see sõit. Eriti veel hooaja algul. Kui olin sõitnud 4.15 ja 65km oli valida kas veel 13km (st. veel vähemalt 1h) või 4km asfalti. Läksin lihtsama vastupanu teed. Rada ise oli just õige mtb rada, kuid liiga pikk. Samas kulges rada enamasti keset paksu metsa ja nö. vaadata polnud nagu midagi. Suht üksluiseks läks vahepeal. Iseloomustus \”haanja 100 aga ilma (suurte) tõusudeta\”, pidas paika. Korraldajaga pärast finišis rääkides tuli välja, et kusagil oli olnud 7km järjest singlit, kus puhata ei saanud üldse. Ootasin igat kruusajuppi pikkisilmi.
Au tuleb anda Marionile, kes tundub enda kohta olevat päris heas vormis praegu. Marioni saavutatud naiste 2. koht oli Rauli ja Ergo rajalteksimise ja minu katkestamise tõttu selle võistluse ainus meie klubi äramärkimist vääriv, kuid seeeest piedestalikohta väärt tulemus.


Naiste II (Marion Aare) ja I koht (Jana Matvejeva)

Raul: Hommik oli külm, aga ilus. See sobis ning sõitsin Jõelähtmele. Kell 12.00 hakkasime liikuma, esimesed 10 km oli mõnna rahulik grupisõit ja siis hakkas tempo vaikselt tõusma. Enne mingit metsatukka jäin peagrupist maha, see oli minu päeva suurim viga, kuna metsatukas ei saanud ma raja tähistusest mitte halli mütsigi aru- ühte rajapunkti sattusin ma mingi paarikümne minuti jooksul 4 korda ja üldse ei saanud aru kuhu suunas punuma pista. Lõpuks aitas üks ATV vend mind ja paari õnnetut veel õigele sihile ja nii ma siis nokitsesin lõpuni. Aga see, mis sai läbitud oli väga hea rada ja lõpuks ropult väsitav. Stardiraha ma tagasi ei küsi, sest kokkuvõttes oli ikkagi tore päev ja päike paistis ja ma tahaks, et järgmine aasta ka see asi toimuks.


Protokol