CC Rota Mobilis

 

Jõulumäe duatlon septembri teisel nädalavahetusel oli juba traditsionaalselt Elioni lõpetavaks akordiks ning viimasteks meistrivõistlusteks seenioritele. Klubi oli väljas korraliku jõududega – Elioni afterpartyl mitu tegijat ning ka EMV teatekrossis neljale sõitjale sai edukalt läbitud. Kätte jäi eelkõige teatekrossis välja võideldud kuues koht ja Andre 50 piiril kõikumine Elionis.

 

Asse keskendunud olekus

 

Andre Elioni purakas:

Otsustasin siiski korra veel sellel aastal Elioni sarjas jala teravust proovida. Kuna Jõulumäel toimusid kahe päeva jooksul kaks üritust: kõikide eesti rattasepikute ‘benchmark’ sari Elion laupäeval ja kohustuslik teatekrossi EMV pühapäeval, siis ei olnud pikemat arutamist – koht Jõulumäe Spordibaasi majutusboksis tuli ära broneerida. Luksnumbrit jagasime taas CC Rota Mobilise tiimi imbunud Lassega Arctic Spordist ja valusa humoristi ning väsimatu ketivenitaja klubikaaslase Antiga. Väike soov, ikka kuidagi sinna maagilise 50-piiri lähedusse jõuda pani seekord mind korralikult pingutama.

 

Alguses ei suutnud ma kuidagi mugavat sõidurütmi leida. Rõve närviline tõmblemine liivakastides oli kõike muud, kui meeldiv algus. Umbes kolmandal kilomeetril oli tore vaadata, kuidas üks toekam männiroigas minu ees sõitnud uhke Cube XTR tagumise vahetajast, raamikõrvast, ketist ja hulgast kodarastes muretult jagu sai. Enesetunne ei olnud just kiita ja tagant paiskusid mööda kodanikud Edvard Loboda ja Aivar Lipp. Asi hakkas paremaks pöörama esimese ringi lõpus, kus rada muutus veidi tehnilisemaks ja tõusuderohkemaks.

 

Kogu sõidu ajal oli esimese käiguvahetaja tööga mingi teema, lisaks tegi ka vasak pedaal või vänt kahtlast häält. Teise ringi alguses hakkas vänt aina rohkem ruigama ja eest väga enam suure peale vahetada ei saanud. 25 km minna, alustasin lõpuspurti. Keegi kaasa ei tulnud ja selle tuli selg ees vastu. 15 km minna, vasak vänt hakkas tegema legendaarsete nõukaaegsete kiiluga keskjooksu külge kinnituvate väntade põhitegevust – need, kes teavad, saavad aru. Loks aina suurenes ja esikäikariga hädaga suure peale venitatud ketti sealt väga alla ei julenud lasta. Tekkis juba hirm, et ega äkki männimetsa alla liigselt varakult mustikaid sööma ei pea minema? Õnneks pidas aparatuur lõpuni vastu ja olin finsihis selle aasta prima elioni kohaga. Tehnoülevaatuse raames selgus, et vänt oli ära kukkumise äärel – vedas. Timmisime Lassega voki taas töökorda ja tehtud.

 

Siis algas vabakava – õlu, gin, rumm, kohalik Jõulumäe baar nägi kindlalt selle kuu parimat käivet. Lasse oli sportlase kohta juba liiga heas tujus ja meie Lipuga viskasime ainult halge juba ereda leegiga lõõmavale põletile alla. Asi kulmineerus ööklubis Sugar, kus kõvemad mehed said sarja üldarvestuses tühjasid anumaid ja rulli. Anti oli küll varakult boksi keeranud, aga tema ajasime kiirelt saabudes jalule. Ta hakkas selle peale koha meeletus koguses kaasa veetud õune konsumeerima, see mis edasi sai, võite ise arvata……..

 

Anonüümne Doktor alustab protseduure

 

Reuma vastu. Võehhhh……

 

 

Anti Elioni läbielamised:

Eelmisel aastal oli Jõulumäe elion ainuke, mis sõbra pulmade tõttu vahele jäi. Seda viga tuli parandada, rada on suures plaanis tuttav ja sobiv (pehme liivane männimets, kruus puudus sootuks). Andre küüdipakkumine koos eeskujuliku Lassega oli positiivne. Ilm oli super, päike säras – ligi 20 kraadi. Stardinumbriga seekord ei vedanud, 203 🙂 

 

Stardist pandi täie laksuga minema, nii, et hing kinni, ja 2 minutilist puhkepausi pudelikaelades tegid kaasvõistlejad närviliseks. Siiski pärast 20 km läbimist läks mul paremaks ja hakkasin ettepoole liikuma. Ilmselt olin kohal 160 ca. Kuldar oli taas võitlusvalmis (VERBAALSELT) , aga tuules kiskuda polnud tal jõudu. Käisin veel korra maoli, kui Rego viimasel hetkel armu heitis ja oma Maxxise mustrid 10 cm enne mu kõri seisma jättis….väike ehmatus.

 

Kui lõpuni jäi 15 km alustasin lõpuspurti ja tõusin kümneid kohti, kuniks 2km enne lõppu otsustas sadulaklamber murduda ja sadula pohladesse lennutada. Olin kaunis nõutu ja pärast väikest mõttepausi ning autostopi, korjasin istme näppu ja hakkasin edasi liikuma. Kuskil kurvis sobitasin sadulat taskusse, mis siiski maha pudenes ja sinna ta jäi. Nüüd jäi 1km lõpuni. Pingutasin, mis suutsin, kuid sadulatega mehed möödusid. Tuli selle hooaja kohta korralik 130. koht. Kui ca kaotatud minut maha arvata, oleks koht 5-10 parem olnud. OLEKS::::: Aga nüüd oli ülesanne homseks teatesõiduks ratas ja kere üles putitada, mis valdavalt õnnestus.

 

Külg tolmune siht silme ees

 

EMV Teatekrossis Andre kannika läbi:

EMV hommikul oli jalg paks ja olek väsinud. Õnneks kompenseerisid Lasse ja Anti kehalisi puudujääke räigete pärimusmeditsiini võtetega. Toas levis väljakannatamatu eetri, petrooliumi, tärpentiini ja õunte lemu. Pikema pingelise tegevuse tagajäjel olime taas valmis tööks ja kaitseks. Kuna olime liigselt munenud, ei saanud enam rada proovima minna. Saabusid ka Kaido ja Alvaro. Peale kerget soojendust panime minema. Raja algus oli imev ja arusaamatu – tõmbas kohe korraliku kangi jalga. Kui trass singlitele läks, paranes ka enesetunne. Võitlesime Pro Teami, Extreme Plekk Liisu ja TÜSKiga.

 

Enda ring õnnestus enam vähem ja oli lootus umbes 7 koha peale sõita. Kuna sõitsin viimast vahetust, tuli Alvario midn ravima, et ma Sulev Lipule särgi püksi paneks. Vahetuses alguses vahe 25 sekki – silmad punnis andsin välja kõik mis sees oli. Kaido ja Alvaro informeerisid: vahe 10 sekundit – siis oli ka kõik – lõi kaane maha. Finishini oli 500 mk, aga Lipp oli ~150 m kaugusel ja jalg oli nagu keedusardell. Veeresin lõpuni. Kõik tegid hea esituse ja kokkuvõttes saime 6-koha, mis kordab eelmise aasta head tulemust.

 

Kokkuvõttes igati mõnus nädalavahetus – tänud Lassele, Antile, Alvarole ,Kaidole, Vigurivändale ning Lipule!

 

 

Tulemused (Jõulumäe Maraton):

Andre    72.

Anti       130.

Asse      249.

Tõnu     463.

 

Tulemused (EMV teatekrossis SEN):

CC Rota Mobilis    6.