Jõulumäe nädalavahetus 2013
Jõulumäe nädala-vahetust alustame “tagurpidi”, sest tähtsuselt esimesel kohal on septembri teisel pühapäeval toimunud EMV-l maastikuratta teatekrossis Jõulumäel. Seni oleme poodiumile pääsenud seal pool-piduse osavõtu korral, aga selleaastase 4. koha kõrval kahvatuvad pea kõik senised teatekrossid, kuna konkurents seeniorites oli väga valus!
Kaido:
Kui stardinimekirja vaatasime, siis ega üle 5. koha poleks keegi julgenud eriti pakkuda. Sedavõrd tugevad vastased olid. Aga sõit ise näitas seda, et olime reaalselt 3.koha (puudu jäi ca 30 sek) konkurentsis ja vahepeal edestasime vist isegi Hawaii tiimi, kes lõpetas 2. kohaga.
Mina sain teate Lasselt ja oma 1.ringile sööstsime koos Margo Tamme (TÜASK) ja Danek Laanelaga(Proshop Team II). Ringi 1.poole tõusud kannatasin Margo tuules ära, aga kui rada vanale rollerirajale jõudis, siis jäin tema tuulest maha ja ühel hetkel pani ka Danek mööda. Õnneks sain tema sabast kinni ja kannatasin lõpuni ning saatsin Anti ringile koos hea konkurendi Rivo Saarnaga.
Oma teist ringi alustasin Sander Eilo (Rakke RK) ja Kristjan Koppeli (ProShop Team I) jälitamisega. Sanderi sain varem kätte, aga Kristjan võitles vapralt (mees oli eelmisel päeval õlaga vastu puud sõitnud ja kõva põrutuse saanud) ja temast sain ca 1km enne ringi lõppu mööda. Siis tuli tagant Sten Saarnits (Kalevi JK) ja tema tuules andsin oma vahetuse üle. Anti ja Andre tegid oma viimased vahetused marulise kaasaelamise ja ergutamise toel, aga kahjuks neljandast kohast kõrgemat seekord ei andnud. Vähemalt me võitlesime lõpuni ja andsime endast kõik, mis sees oli.
Kuigi neljas koht on jama, siis ei jäänud sellest võistlusest kehva maiku, sest olime konkurentsis, ilm oli ilus, päike paistis. Hiljem tegime koos veel peatuse pererestoranis Hesburger ja lasime burksidel hea maitsta.
Meie poolt olid tules:
Lasse Nõlvik
Kaido Kriisa
Anti Kauk
Andre Kull
Päev varem sai Samsung Estoniancup maratonisarjale punkt pandud seal samas Jõulumäel.
Bruno:
Hooaja viimane Samsung oli kindlasti kõigile maiuspalaks. Eriti mulle, kes ma suurelt lubasin 100 sisse sõita. Seda teadsid ka paljud minu sõbrad-konkurendid, kes olid rajale tulnud.
Algas kõik hästi. Püsisin pundis ja esimene ring möödus viperusteta. Ringi lõpus loeti kohaks 110. Oma klubi mehi polnud näha. Sihtmärgiks, kelle tempo valisin, oli Üllar Petrovitš. Kange konkurent Marimetsa üritustelt. Tervitused talle!
Nüüd teise ringi juurde tagasi tulles, siis mingi hetk läks raskeks. Lõpuni 15 km. Tuli ära kannatada. Valisin oma tempo ja see oli üksi kulgemine, piire kombates. Minu üllatuseks tuli mulle ka selg ees vastu Clubbersi-Taikki, kes muidu on esi-50-ne mehi. Küsisin kas „haamer“? Ütles, et haamer ja kõik muud jutud ka, mida iganes see tähendas… Positiivse poole pealt oli tagant tulemas ergutajaid ja kaasakutsujaid. Nende seas Kert “Eraldistardimees” Martma ja Olavi “Kodukandimees” Iisrael. 1 km enne lõppu oli isegi üks ergutaja. Kes, ei tea, sest olin „täitsa sodi“, karjudes: „Brunn pane-pane, iga sekundiga kaotad koha!“ No polnud midagi enam võtta ja siis see jooksukas ka veel enne lõppu – VALUS!
Kohaks protokolli 104. Sajandast kohast jäi puudu tühised 22 sekundit! Teoreetiliselt oleks olnud ju võimalik aga…
PALUN VABANDUST OMA KAASAELAJATE JA SPONSORITE EES! Põhimõtteliselt hooaeg „nahkas“!
Ainuke võimalus ennast veel rehabiliteerida on Tartu Rattamaratonil. Kuulmiseni.
Kaido:
Seekord võtsin stardis sihikule Kaupo Raagi, sest luureandmed rääkisid, et mees läheb viimasele etapile oma selle hooaja parimat kohta sõitma. Kuna Jõulumäel on õige rajavalik (palju liivaseid kohti, kus tuleb leida hea variant) väga oluline, siis seekord õnnestus varasemate aastate eksimusi vältida ja keerulistes kohtades oma positsiooni ei kaotanud. Sain heasse punti, kus Kaupo kihutas ees ja lisaks olid veel Mihkel Laine, Sander Suurna Taaramäe RK-st, Tiimo Tõnisson Porterist ja Rainer Sildvee Kalju Rattatiimist. Hoidsin ennast pundis ettepoole, et ei jääks kummipaela külge rippuma.
Püüdsime järjest eessõitvaid rattureid, kuni ühes käbikurvis viskas meie ees Jass pikali ja tõmbas Sander Suurna kaasa. Ülejäänud kütsid edasi ning natuke hiljem kuulsin taga matakat ja üle õla vaadates nägin Tiimot pikali lendamas (oli tõenäoliselt kändu tabanud). Siis uuris Kaupo minult, et kas ma Taikkist tean midagi. Ei teadnud, aga nägin meie ees mõnesaja meetri kaugusel ühte gruppi, kus arvasin ka Taikki olevat. Peale selle grupi neelamist ei jäänud meie vedurid passima ja kütsid kohe edasi. Üritasin kaasa minna ja ühest mehest, kelle nime ei tohi ma enam nimetada, möödudes, sain korraliku õlamüksu osaliseks. Jäin siiski püsti ja kui küsisin selgitust, siis sain vastuseks, et põhjus olla minu kriitika tema sõitmise kohta varasematel etappidel CCRM kodulehel.
Tahan siinkohal teha üleskutse, et kui kellegil on mingeid vastuväiteid või faktitäpsustusi meie kirjutatu kohta, siis saab seda teha meie kodulehel kommenteerides, mitte võistlusrajal oma viha välja elades. Õnneks oli mul seekord jõudu rohkem ja selle mehega pikemalt tiksuma ei jäänud. Ühes järjekordses liivaaugus hakkas Ravshan (InFocus) mind suruma, kui temast mööduda üritasin. Kusjuures mõlemas olukorras sõitsin nii, et ei seganud kaasvõistleja trajektoori. Ravshaniga saime sõjakirve kiiresti maetud ja sõit jätkus korralikus tempos.
Teise ringi alguses, ühe pika tõusu lõpus, sain sellise sõimu osaliseks, mida pole oma ratturiaja jooksul veel enne kuulnud. Nimelt sõitsin tahmatult ühe mehe ideaaltrajektoorile natuke ette, kusjuures ei saa öelda, et tal oleks eesõigus olnud ja sealt need trükimusta mittekannatavad roppused tulid. Korraks nagu kihvatas, et mida pekki, aga otsustasin mitte reageerida ja jätkasin sõitu. Teisel ringil hakkas igasugu tugevaid nimesid selg ees vastu tulema ja mingil hetkel loeti kohaks 63. Minu lootus oli Kaupo rongis püsida ja sellega lõpuni jõuda. Vahepeal vaatas mees üle õla ja pakkus vahetust, aga loobusin viisakalt ja proovisin võimalikult palju jõudu järgmise päeva EMV Teatekrossiks jätta.
Mihkel Laine purjetamas Kaido tuules
Kuigi selleaastane rada oli väga kuiv ja liivane, siis olid siiski paljud kohad, kus raja tundmine kasuks tuli ja nii sõitsin päris palju Mihkel Laine tagarattas, kes kohalike oludega kursis ja tegi häid valikuid. Lisaks on Mihkel ka tehniliselt osav ja „kardetavasti“ me kuuleme temast veel tulevikus, sest noor mees teeb iga võistlusega korralikke kohaparandusi. Lõpupoole tekkis korra ärev moment, kui 5-6 hobusest koosnev kari üle raja jooksis ja pidureid olime sunnitud näppima. Mihkel viskas nalja, et teadaolevalt esimesed metsikud hobused Eesti metsades!
Viimased kilomeetrid läksid üsna kiiresti ja lõpetasin kõva veduritöö teinud Kaupo seljataga nagu olin lubanud. Tasuks selle sarja parim koht läbi aegade – 49.
Ergo:
Algselt oli plaan kalale minna, aga kuna landid oli otsas ja rattakummid olid täis, siis otsustasin ratta kasuks. Madis andis oma stardipileti mulle ja sealt see idee kooruma hakkas. Jõulumäel on mul vist alati mingi müstiline kokkulepe kohtunikuga, et kui kõik rattasepikud ja matkamehed on reganud, siis saan mina alles oma väga pika numbri kätte, mulle pannakse sinna stardikoridori lõppu vaip maha ja saan rahulikult koos hommikusöögiga startida. Tundub , et selle saaga põhjus peitub minu soomuskindlast tankiroomikust ümbervalatud ajaloolises esikahvlist. See asi on ka kunagi Andre ratta all olnud!
Sõit oli liivane ja aeglane, mööda ei lastud, ju mul jäid suunatuled külge keeramata. Kes ütles, et seal “tagapool” tempot ei tehta – sirgetel pannakse täiega, ainult singlitel kipuvad ümber kukkuma. Lõpuni päris mõnuga välja ei venitanud, viimased 10 km oli suht vegeteerimine, kaotasin poole peal pudeli ära ja sinna see duraseli jänes maha jäi.Seekord siis omaklassis esimeseks ei tulnud:(
Tulemused:
1. Peeter Pruus 2:09:51
44. Andre Kull
49. Kaido Kriisa
104. Bruno Tamm
146. Raino Einroos
155. Janek Leer
173. Anti Kauk
210. Raul Talumaa
212. Marek Tõnismäe
395. Asse Kotsalainen
463. Ergo Jair
Poolmaraton:
4. Ethel Ansip (N+35)
22. Helina Haavik (N)
Pildimaterjal:
Grimsun.eu
Estoniancup Facebook
Sportfoto