CC Rota Mobilis

Seoses ootamatult pikaks veninud talvega on ka kevadiste laagerduste muljed sahtlisse pikaks ajaks talveunne jäänud. Jõulise tõmbega avame Pandora laeka ja vaatame, mis sealt välja tuleb!

Ainuke ametlik registreeritud ja kammitsetud kevalaager toimus nagu kord ja kohus kodumaal, kus kokku said kaks kanget Eesti kantsi – VeloClubbers (oops, tundub, et nad on oma kompsud kokku pakkinud) ja CC Rota Mobilis (trimmis, mis trimmis). Kohaks sai valitud Holstre-Polli Spordikeskus. Kerge irooniga detsembri kuus valikuid kaaludes naersime omaette, et kui aprilli keskpaiku rattaga sõita veel ei saa, siis saab baasist suusad võtta ja klassikajälge lihvida.

12. aprillil kohale sõites oli asi naerust kaugel. Kahekilomeetrine lõik maanteelt baasini oli nii tõsise lumepudru valduses, et suur tegemine oli sealt autogagi läbi saada. Baaslaagris vaatasid meile aknast vastu piltilusad suusarajad, mis mitte kuskilt otsast sulamise märke ei ilmutanud. Kevadlaager 2013 võis alata!

Lõigatuna ära igasugustest maapealsetest välistest patuallikatest, oli väha lihtne keskenduda spordile. Süüa, trenni, süüa, süüa, juua, süüa. Nimelt asub Holstre baas perimeetris, kus pole ei poode ega ööklubisid. Vastupidiselt siis Otepääle, kus Marguse lähedal neid rohkem kui küllalt on leidunud. Tegime katse organiseerida kultuuriline väljasõit Viljandi ainukesesse kinosse (Salongkino Männimäe), kuid oh õnnetust, laupäevasel päeval polnud seal ühtegi seanssi! Ju siis mulkidel on teine elurütm ja nemad tahavad töisel ajal kinos käia. Ka Endla Teatri külastus jäi lõpuks tegemata, sest Ethelil polnud ballikleiti kaasa võetud…..

Marek ei hoidnud toidulauas ennast tagasi….

Sportliku poole pealt sai väisatud kohtasid nagu Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Kilingi-Nõmme, Kõrgemäe tõus Viljandis ja Peipsi järve kallasrajad. Või oli see Võrtsjärve omad, kes seda enam mäletab. Igal juhul kaks +120 km päeva sai maha uhatud ning lisaks üks 75 kilomeetrine ringike. Oma trajektoorid olid ka mugavustsoonist mitte väljuda soovivatel elunautlejate grupil, kus tutvuti lähema ümbruskonna vaatamisväärsustega.

Denia Laager Hispaanias

Madis
Elu esimene kevadlaager soojal maal. Überblingen! Ilmselt järgmine aasta jälle. Lihtsalt sellise vägeva maanteerattasõidu emotsioonilaksu saab, mida siin Eestis kahjuks ei saa. Lisaks muidugi läheb jalg tugevamaks.

Elamine oli ridaelamu boksis. Jörgen Sildvee ja Andre oma perega ja mina. Tundus päris hästi toimiv kommuun. Aitäh veelkord hea seltskonna eest!

Malmraam. Scotti üks tippmudeleid aastast 1999 ristiti kohe alguses malmraamiks. Ilmselgelt moraalse vananemise teema. Kuigi teenis väga hästi terve laagri ja vaid korra purunes sisekumm. Tundub, et olen siserehvide purunemise needusest lõpuks vabanenud. Tõsi, ratta majast välja tõstmiseks kulus ikka keskmiselt 2 meest…

Teed olid väga head. Auke ei näinud. Autod arvestasid ratturitega ilusti ja väikeste külade liikluskorraldajad panid jooksvalt isegi liikluse kinni kui 10-pealine ratturite seltskond läbi küla sõitis. Tase! Ei jäänud ratturidki viisakusega võlgu ja teavitasid taga tiksunud autojuhte alati kui ees tee vaba oli. Vastastikune lugupidamine, mis võiks Eestis rohkem levida.

Mäed. Neid oli igale maitsele. Paar tõusu jäid tegemata, kahjuks. Lihtsalt igale poole ei jõudnud. Aga soovitan Pinos´e ringi ja Vall d´Ebo tõusu ning kindlasti Coll de Rates´i mäge, kus saab lisaks ülesväntamisele ka selleks kulunud aega mõõta. Mäe jalamilt saab pileti ja üleval registreerib masin selle ära. Tulemused on kohe veebis nähtaval, Strava appiga peaks kõiki nägema. Samas kohas oma rattalaagrit teinud Spordipartner tegi päris ilmeka video.

Kliima. Selline 15-25´C. Tuulega erilist probleemi polnud. Vihma sadas 2 nädala jooksul vaid korra ja see ajastas end meie puhkepäevale. Normaalne!

Ron con coca cola. Harrastussportlase taastusjook, loomulikult „mõõdukalt“ tarbides. Ning seda vaid õhtuti. Trennis jõin Hobisport.ee poolt tarnitud spetsiaalset kraami. Toimis!

Churros. See on selline sõõrikukohvik, kus ei piirduta vaid rasvaga, vaid ujutatakse siseelundid veel shokolaadiga üle. Kui rattalaagris just ei ole, ei tasu sinna minna. Või kui siis pensionieas.

Falles-pidustused. Kohaliku kultuuri aasta suursündmus, mida peetakse jõuludestki tähtsamaks. Rajooniti pandi siis kenad vahtkujud püsti. Imetleti paar päeva ja siis pandi neile tuli otsa.

2 nädalat! Ca 1200 km! Whoooooaaaaaaa!

Andre
Läksime väiksema pundiga Deniasse. Asja ajas Eero Kiskonen, kohal olid Kodar, Lasse, Maika, Terminaks ja muud filmitegelased. Samuti ka uut comebacki tegev Madis (Kana, hoia alt!). Kahe nädala jooksul sai hea ilma kiuste maha keritud pea 1300 km. Kohalike destillaatide ja puuviljade hävitamisse andsime samuti oma tugeva panuse.

Pere oli kaasas ja vabadel hetkedel päevadel sai autoga mööda rannikut ja mägesid kolistatud. Samuti sai käidud vaatamas La Liga mängu Valencia Mestalla staadionil. Mitte rattaga seotud saavutuste hulgast tooks esile Calpe kalju (322 m) tipu alistamise ja Valencia 10 realiste ringteede (kus kõrvuti sõidab reaalselt 20 autot) ilma inimkadudeta läbimise.

Hawaii Kevadlaager Bruno ja Anti esituses
Käisime Antiga Hispaanias, Salous, Barcelonast 100km allapoole. Ilusa rannaga linn a-la Pärnu moodi. Soovitan kindlasti, kõik käe jala juures s.t. autot pole vaja. Laagri kilometaazh minul ca 1300km ja max kiirus 75,3km/h (selle kiiruse pealt tõmbas esijooksule resonantsi sisse ja rohkem ei saanud!)

Peale seda olin laskumistel ettevaatlik jänes!