Kose Triatlon
Andrus: sai osaletud elu esimesel triatlonil. Plaani olin juba pikalt pidanud, kuid alati on ujumine hirmutanud. Nüüd pakuti lausa koduhoovis välja üritus, mille ujumisdistants tundus läbitav. Kuna (kiiresti) ujuda ma peaaegu ei oska, siis pidin kahjuks valima kahest distantsist lühema (0,3+10+2 vs. 0,75+20+5). 
Vahetusalas kohmitsemas.
Ujumine leidis aset Pirita jões. Vee temperatuur oli 14 kraadi. Pool pudelit Borni soojenduskreemi naha vahele ning kalipsot asendav eraldistardi kombe selga ning start. Opa õpetussõnad meeles hoidsin end stardis targu tagumisse ritta. Minu stardis oli 37 inimest. Algul liiguti vastuvoolu ja siis ümber poi tagasi. Hulpisin “konna” ja “selili” stiile vaheldumisi kasutades 🙂 distantsi läbi ja suutsin isegi 6 ini
mest endast tahapoole jätta.
Seega veest välja tulin kolmekümne esimesena. Litsusin jõekaldast ülesse, kiiver, kingad ja numbrivöö ja läks lahti. Algul ei saanud hoogu ülesse. Alles 4. kilomeetril sain kiiruse 40km/h kanti. Rattasõiduga võtsin 17 skalpi (kusjuures rattasõidu aeg oli mul paremuselt üheksas) ja jooksma läksin neljateistkümnendana. Kuid oma kunagisel põhialal, jooksmises, ei olnud täna head minekut nii, et lasin ühe härra endast mööda. Seega lõpetasin 15. kohaga.
20 meetrit veel.
Emotsioon igati positiivne ja kui talvel ujumist (loe: krooli) pisut harjutada, siis võiks ju järgmisel aastal ka “pikka” distantsi proovida.
Tulemused