Märjamaa Rattamaraton 2015

Marimetsa Kapp II etapp koos KoMo sarja III etapiga toimus Märjamaal. Paljudele osalejatele, kes eelmine päev said korraliku päevituse ja üledoosi palavusest Jõelähtmel, oli rõõmuks jahe ja vihmane ilm. Kohal oli rekordarv osalejaid eesotsas Caspar Austaga.

Kaido:

Eelmisel päeval Jõelähtme poolmaratonil saavutatud „maailma parim“ 4.koht ja „koomaeelne seisund“ pärast sõitu(mul oli samasugune nägu peas nagu Andrel ja Taikkil peale täismaratoni läbimist) ei süstinud just väga suurt optimismi Märjamaa RM-i puhul, aga kohale sai mindud ega pidanud kahetsema.

See oli minu esimene võistlus üldse juba 10. juubelihooaega toimuva Marimetsa Kapi sarjas! Bruno, Anti ja Mihkel on ses sarjas juba vanad kalad ja eks sai Bruno käest uuritud, kuidas uustulnukad käituma peavad.

Soojenduseks väga aega ei jäänud ja pressisime koos Janekiga ennast Bruno tuules 1.stardikoridori. Stardirivi oli esinduslik ja isegi Caspar Austa oli otsustanud seda etappi oma kohalolekuga austada.

Sõita tuli 2x21km ringi ja teada oli, et alguses on ca 1,5km laiem ja siis 6km kitsam metsatee, kus palju möödumisvõimalusi ei pakuta. Edasi 10km kruusa ja lõpus jällegi 3km metsa ning tehismäe (a’la Keila Tankimägi) vallutamine. Enne starti hakkas kergelt vihma tibutama ja arvata võis, et rada läheb libedamaks.

Alguses venitati muidugi kael pikaks ja kummipaela effekt oli pidevalt käigus, kui kurvide järgselt kiirendama pidi, et pundis püsida. Valisin endale jäneseks KoMo sarjast ja klubist tuttava konkurendi Kaido Pesori ja proovisin temast mitte maha jääda – kui esimene ots lähebki minema, siis Kaidost pidin küünte ja hammastega kinni hoidma. Metsavahel sikutati korralikult ja minu tagant tekkis vahe, aga kui kruusale jõudsime, siis lasti tempo nii rahulikuks, et tagant tuldi jälle gruppi tagasi.

Olime koos Janeki ja Brunoga suures pundis( ca 20+ meest) sees. Kruusal keegi vedada ei tahtnud ja käis kerge paugutamine (korra tõmmati hoog üles ja siis lasti jälle maha) – ainult Juri Molev (InFocus) ja Toomas Erikson ( X-Sport) jäid pundi ees pikemalt vedama. Kui rada jälle metsa keeras, siis tõmmati hoog ülesse ja läks jälle rapsimiseks.

Teisele ringile minnes pani ühes teravas tagasipöörde kurvis Jevgeni Kolessov minu ees põlve maha, aga sain temast mööda ja hakkasin tekkinud vahet kinni tõmbama. Teise ringi metsavahe oli vihma tõttu juba oluliselt ligasem ja paar km hiljem hakkas juhtuma – minust paar meest eespool pani kõigepealt Indrek Epner pikali ja tema järel kohe InFocuse tiimi mees( võimalik, et jälle Kolessov). Minu õnneks lendasid mehed kahte lehte laiali ja sain keskelt läbi. Jälle spurt ja gruppi tagasi.

Kartsin, et kui kruusale jõuame ega siis enam tempot alla ei lasta, aga jätkus sama stsenaarium nagu 1.ringil – pandi litter ja varsti hoog alla. Paaril korral olid küll rauad täitsa paremal ja kadents läks taevasse, aga õnneks pidasin vastu. Kruusalõigu 2.pooles pani Austa paugu ja minu mõtetes oli ta läinud, aga Sten Saarnits (Opel Thule Pro) arvas teisiti ja vedas pundi jälle Austale järele. Järgmisena ründas Aivar Veri (M50 masinaklass!), aga tema rünnakut keegi liiga tõsiselt ei võtnud ja ta sai üsna kaua üksi ees sõita – ka metsa keerates oli ta hea koha peal. Mina olin vist ca 9-10.kohal.

Lõpus oli ikka kõva possavõitlus ja lisaks segasid kaarte lühikese maa sõitjad, kellest metsas möödumine liiga ohutu ei olnud. Viimasel km-l suutsin mööduda kõigepealt Üllar Petrovitsist (JK Paralepa), siis viimasel tõusul sain mööda Marek Sanderist (Eesti Posti SK) ja sellele järgnenud laskumisel Indrek Epnerist (KJK) ja Aivar Verist (Vooremaa Centrum).

Lõpuni jäi veel ca 300-400 meetrit ja paar ohtlikult libedat kurvi, aga õnnestus kõik kõvad konkurendid seljataga hoida. Annan aru, et mitmed mehed olid eelmine päev läbinud väsitava Jõelähtme RM-i, aga minu rõõmu see ei vähendanud 🙂 . Tulemuseks üle ootuste hea üldarvestuse 6.koht ja M40 masinaklassi 2.koht. Võitjale, Caspar Austale, kaotasin alla 10 sek, mis on minu puhul suht ulme tulemus.