CC Rota Mobilis

Rõuge Maraton oli siis seekordse Elioni Maratonidesarja avapauguks. Meie klubi oli igati valmis ja veeretas stardijoonele seitsmemehelise esinduse. Lisaks toetas Ethel meid poolmaratoni võistlusdistantsil täiega. Spordidirektor Kaido oli peaeesmärgiks seadnud nagu ikka siniste smurfide klubile tuule alla tegemise. Kerge öelda, raske tuulutada, kui meil endil kaks klubi esinumbrit otsustasid perele pühenduda või veresooni õgvendada.

Etteruttavalt võib öelda, et Rõuge kujunes meile seni kõigi aegade kõige ühtlasemaks võistluseks, kus ühes sektoris liikles pidevalt 3-4  klubilist ja kokkuvõttes sõitsid kõik seitse 90 koha sisse. Üllatuslikult haaras pöörase alguse tõmblemise järel Rainilt juhtohjad enda kätte Alvaro, kes laskumiste ja smurfi-Riho taltsutamise järel leidis end esisaja piirilt seiklemas. Kolmekesi Raini ja Antiga sai mehemoodi kilomeetreid neelatud. Lõpuks ärkas ikkagi Kaidos ürgloom ja suutis kohustusliku esisaja kaane avada. Kogu tiimilt väärt esitus! Eriti väärib äramärkimist Rain, kes suutis uskumatu stabiilsuse najal end samale kohale sõita nagu eelmisel aastal esimesel Elionil. Seega on augustis taas Lassel tuline hingeõhk seljas! Ethel jäi samal ajal napilt ilma naiste arvestuses poodiumikohast tulles neljandaks.

Brunn ja Kaido kaklevad positsiooni pärast

Raini mantrad:
Oi kuidas tahaks kunagi samal rajal sõita hea enesetundega ja sellest rajast ja sõidust ka rõõmu tunda. Kui halbadest asjadest rääkida, siis paha oli see, et korraldajad olid minuga inetult käitunud ja ilmselt minu mõnitamiseks andnud mulle stardikoha esimesse stardigruppi. Seal ma siis seisin oma karvaste, valgete ja hirmust värisevate jalgadega. Oi kui ebamugavalt mu jalad end tundsid seal lõunalaagris päevitunud ja tuhandeid kilomeetreid kogunud jalgade hulgas. Tahtsin sealt põgeneda, aga kuna juhend oli hästi selgeks õpitud siis teadsin, et valest stardigrupist startimisel ähvardatakse disklahviga. Lugesin mõttes kümneni ja sundisin end paigale jääma. Peale stardipauku proovisin mitte rongi alla jääda. Õnnestus! Sellega minu õnnestumised sellel nädalavahetusel ka lõppesid.

Headest asjadest tahaks ka rääkida: Rõuge Elionil tegin ära oma selle aasta kõige kehvema tulemuse. Punkt!

Raino motivatsiooniminutid:
Mitu head vanasõna olid talvega meelest läinud –
„Rõuge reis on 3 tundi. Aga ikkagi hakka pool tundi varem sõitma“.
„Liiga palju trenni pole ka hea. Väsitab ära.“ – Jõelähtme. Saku. Rõuge.
„Soojendust tee ikka ka“. 15min on selgelt vähe. Veerevus tuli alles teisel sõidutunnil.

Uue vormiga esimest korda pildil…..

Esimese kolmandiku jäin kõigile ette. Tagant tuldi nii kiiresti, et sõideti lausa sisse 🙂 Siis said jalad soojaks ja sõit hakkas edenema. Bruno. Bill. Korraks ka Anti. Aga paraku tuli järgmisena hoopis finišitõus. Teine ring oleks võinud veel olla.

Alvaro lühikokkuvõte:
Väga väga väga tegija rada. Eriti meeldejääv oli singel alates 26. kilomeetri verstapostist. Toredad tüdrukud joogipunktides ja õlu, millest olin seekord sunnitud loobuma kiireloomuliste toimetuste tõttu naiste seas kolmanda koha pärast heitlemisel.

Kui keegi ei ole enne s****vat kassi näinud, siis peaks kiirelt peeglisse vaatama, kui herilaste poolt torgatud Püta sust lausvertikaalsel tõusul eest suure peal mööda pühib.

Puudlis**a karva kumm veeres küll!

Kirsa “Tartu Vaim” Kiristajale peaks keegi kombeid õpetama. Viisakas on ikka tere öelda, mitte paremale vasakule vaadates mööda vilistada enne stardipauku. Higipulga on ta vist endale juba soetanud, seega asjad liiguvad õiges suunas!

Lühike vorm oli tegija! Tuli isegi lisatuulutus avada….

Tibusid loetakse sügisel. Kevadlaagris kuu aega tagasi maju lammutanud ja Tartu-Võru mnt oma kiirusega üles kündnud Gunnar endisest Harku Vangla klubist oli rajal võrdne vastane ning sai lõpuks ka kindlalt alistatud.

Bruno tarkused:
Stardist sain seekord hästi minema. Uhasin koos Alvaroga ettepoole. Kõik sujus, ilm oli super. Pean tõdema, et ei kuulanud Sussa õpetust, et lühike varrukas on teema! Mingil hetkel oli ikka päris palav.

Vanad sõbrad roosades käistes

Kruusa peal üritasin loom olla aga tõusud vajavad veel harjutamist! Enne lõppu jõudsid mulle järgi konkurendid clubbersist. Nende kõrval ma enam kruusal „loom“ ei olnud aga kuidagi suutsin ennast sappa sättida. Allamäge, enne jõesinglit, panin kehamassi (94,5kg) maksma ja veeresin üle silla esimesena. Juba hakkaski Mareki selg ka paistma. Ta oli suht-süsi aga olgem ausad ega mina ka värske polnud! Peale lõputõusu, mille ma isegi suutsin ratta seljas alistada, üritasin klubikaaslase ära karistada! Seekord see ei õnnestunud. Aga andsin endast vist kõik, kui vaatasin oma jalalihase tõmblemist peale finišit.

Kaido:
Seekordne Rõuge sõit meenutas mulle CCRM-i sisemeistrivõistlusi – pea kogu sõidu olid meie mehed tihedalt koos või siis vähemalt nägemisulatuses. Aeglane alustaja nagu ma olen, jäin esimestel kilomeetritel kohe kiirematele jalgu, sh ka Brunole. Muideks Bruno ja Raino võiksid omavahel väikese võistluse teha, kes rahulikumalt suudab alustada ja kiirest algusest tulenevat kangi vältida :).

Õnneks ma teisi väga kaugele ei lubanud ja ühel pikemal tõusul loeti mulle kohaks 145. Sealt edasi sai ainult paremaks minna. Brunost ja Rainost olin juba kruusal möödunud ja järgmisena paistis ees Anti. Ühel ärevamal laskumisel (Mõrvari Isa vms) sain mööda kahest sinisärklasest (Riho ja Janek) ja jõudsin järgi Rainile, kes kohe valusamalt pedaale tallama hakkas. Vällamäe laskumise võtsime veel koos ja nägime enda ees liikuvat Sussat.

Jahimehe pilk piilumas nurga taha – ega juba Alvaro paista..

Peale järgnevaid teravamaid tõuse jõudsin Sussale järgi ja Rain oli maha jäänud. Kui Alvarost möödusin, siis sain temalt info, et olen liidriks läinud:) st olin CCRM-i arvestuses esimene. Tundus, et kõik muu oli juba teisejärguline, aga peale väikest hingetõmbeaega siirdusin järgmistele jahimaadele. Kahjuks pidin viimased 20km üksinda tuult murdma ja tundsin valusalt puudust oma Rõugetuuripaarilisest, kelle selja taga oli samadel lõikudel mõnus iniseda. Viimastel kilomeetritel läks raskeks, aga sellele vaatamata suutsin veel mõnestki surijast mööduda ja lõpetada enda jaoks üle ootuste hea kohaga.

Anti:
Hommikune väga varajane äratus ja Bruno kummist bussiga “Kõik-Mahuvad-Peale” lõunasse. Enne starti oli jahedavõitu ja  peab tunnistama, et pakkisin end talviselt sisse. Kui stardipauk käis,  oli näha,  et pooled eestimaalased on Hispaanias km-d kogunud.

Head tunnet ja tempokat sõitu jätkus 25 km-ks, siis vaatasin kuidas saaks vähese energiakuluga ja tempot oluliselt kaotamata lõpuni. Mingi aeg mööduti vasakult ja paremalt, siis lõpupoole jälle väsisid teised ka õnnestus veel positsiooni parandada. Ilm võttis suvise jume, kuid sinililli ei märganud. Igasugused tõusumeetrid ja finis tuli vaevaliselt, taastumine pole olnud just liiga kiire. Tulemus oli siiski hea ja teised klubilised samuti tublid, eriti Kaido. Osavõtt oli aktiivne! Kohtumiseni Rakkes!

Tulemused:
Kaido    93.
Alvaro   108.
Anti      131.
Raino    134.
Rain      136.
Marek    180.
Bruno    182.
Ethel     4. N lühike

Fotomaterjal:
http://public.fotki.com/TairK/ruge-elion-2011-01
https://picasaweb.google.com/110392916438641620032/Rouge2011?authkey=Gv1sRgCJqioqyq7dCF6wE&feat=directlink#