CC Rota Mobilis

Tallinna Rattamaraton oli see aasta kalendris juba neljateistkümnendat korda! Jätkuvalt Tartu Rattamaratonist ees! Aga nagu ka see teine mainitud võistlus, on ka siin maastikurattasõiduga suhteliselt vähe tegemist. Grupisõidukogemused ja tolumneelamisvõime on need, mis kastanud tulest välja toovad. Kuna hetkel on suvi, puhkused jms, siis on meil tavalisest lühem analüüs. Meie parimate tulemuste eest vastutajad aga ei pääsenud pihitoolist. Mikrofon neile.

Andre päevakava:
Tänasest sõidust ei olegi midagi suurt rääkida. Ilge andmine käis algusest lõpuni. Kui mingi hetk kruusal spidkokat julgesin vaadata, siis näitas see sirgel 45 km/h – ei ole normaalne. 58 km läks kui lennates – 2 h ja kõik.

Igipõlise kangutaja Janek Järvaga stardijoonel

Alguses andsin kuuma pundis, kus liikles tavapärane seltskond: Raag, Sigus, Kivil, Grossman, Järva, Vaikna, hunnik Soome koondise klemme jne. Mul on oli seal päris raske ja rippusin pundi viimaste seas. Raja keskel läks enesetunne paremaks, siis liikusin ka ette poole. Umbes 15-20 km enne lõppu takerdusin lahtises liivas ja ikaldusin nii hullult, et jäin pundist maha.

Andre väikeses pundis kuuma andmas

Õnneks oli punt vahepeal pooleks läinud ja kahe poole vahel oli veel 2 tegelast: Pro klubi Jarmo Nikolai ja soomlaste noor kangutaja. Umbes 10 km enne lõppu hakkas tagumine pundi pool meile järgi jõudma. Vahetult enne “gruppo compacto´t” tegin minekut. Järgi tuli somm ja punt jäi seisma. Saimegi minema ja lõpus püüdsime kinni veel kivistunud Kivili ja sombistunud Pajuri. Finishi duellis jäin 1 mm alla Aimar Hussarile.

Fotofinish juba soojeneb

Aga kõige olulisem oli see, et väike Pärtel tegi täna klubi värvides oma avastardi. Tehniliselt ülinõudlikul 200 meetisel trassil seljatas Pärtel paljud nelja aastased eakaaslased. Mees jäi ise oma sõiduga üldjoontes rahule, kommentaariks lisas ta lihtsat, et üks onu jäi ette, muidu oleks kiiremini sõitnud.

Andre tundub rohkem väsinud olevat kui Pärtel

Kaido memuaarid:
Kõrvemaa rada on tuntud oma kiire loomu ja grupisõidu poolest – nii ka seekord. Stardist pandi sajaga minema ja mul oli sõidu alguses tõsiseid raskusi, et enda jaoks mingi grupp leida, kuhu ma püsima suudaksin jääda. Kui lõpuks vanameister Kuldar minust möödus, siis pingutasin kõvasti, et teda mitte silmist lasta. Muideks naiste (kasvu poolest lapsemõõtu) hilisem võitja oli esimesel 20km suht aktiivne ja metsalõikudel trügis julgelt grupi etteotsa ja siblis seal Pukimäe tõusudel päris ilusti, aga hiljem kruusal ma teda enam ei kohanud.

17.km vahefinishis loeti mulle kohaks 135. kanti. See ei teinud just väga rõõmsaks. Kui sõit oli oma hoo juba sisse saanud, tuli tagant Tammsoo ja võttis vedamise päris pikaks ajaks enda peale. Ma püüdisn ennast grupi peasse hoida, et võimalikke äraminekuid mitte maha magada. Sama tegi ka Rein Pill, kes ennast tugeva ja aktiivsena näitas. Kui kohati ka mingid vahed grupis tekkisid, siis lühikese aja jooksul veeti punt ikka kokku. Nii avastasingi Venemäe vaatetorni (3.TP) juures, et algusest peale grupi sees püsinud ja võibolla vahepeal natuke maha jäänud Gunnar Bergvald muutus äkki aktiivseks ja tuli etteotsa mehi utsitama.
 

Kaido ja Talukas stardisaginas

Eespool paistis aegajalt üks grupp, mida pikka aega jälitasime ja lõpuks u 12km enne lõppu ka kätte saime. Seal oli ka Talukas sees, kes ei paistnud just kõige värskema olekuga. Omakorda meile jõudsid tagant järgi Soome koondise kutid, kes ühtlasi  kogu grupi tempot tõstma hakkasid. Mul läks ca 10km enne lõppu ühel metsateel raskeks ja tekkisid esimesed krambipoisid. Uuesti kruusale jõudes oli suure grupi esiots koos Allan Harandiga läinud. Ma väga seljataha ei vaadanud, sest mul oli kogu aeg enda ja Rein Pilliga tegemist, kuid lõpus selgus, et Raino oli terve sõidu minuga samas grupis sõitnud ja lõpetas ainult paar sekundit hiljem.

Jahiloom Rein Pill numbriga 140

Reinu ma suutsin ikka viimasel km-l ära “kägistada”, kuigi paar km enne lõppu polnud ma selles sugugi kindel ja pidin pidevalt tema selga vahtima. Finishis olid jalad täiesti tühjad – oma osa oli selles ka eelmise päeva võistlusel Rakveres, kus sai koduvalda esindatud ja üle tunni aja XCO-d sõidetud. Kokkuvõttes päris rahule ei saa jääda, sest meeskondlikult tuli sõpradelt smurfiklubist  vastu võtta selle hooaja esimene kaotus ja seda napi 12-punktilise vahega. Osa süüd võtan ka enda peale, kuna 13 kohta parem tulemus võinuks asja teistpidi pöörata.

Tulemused:
http://estoniancup.ee/tulemused/tallinna-rm/

Fotomaterjal:
Andre Kulli erakogu
Mr. A kogu Picasawebis