CC Rota Mobilis

Hooaja esimene peasündmus CCRM versus VeloClubbers suusaduell on lähenemas ja mehed valmistuvad vaikselt erialastel võistlustel. Tartu Maraton oli hea proov, kuidas agooniataluvus on arenenud. Pole kahtlusti, et see üks kannatuste rada oli. Tulemusi vaadates tuleb hooaja peaproovist suuskadel põnev!

Madise tagasitulek suusaradadele:
Kui Ergo küsis, et kas on minek – siis alguses pisut kõhklesin, aga otsustasin üle 9 aasta taas klassikasuusa alla panna. Määrimise usaldasin seekord spetsialisti kätte, kuna see teadus on minust kaugelt mööda läinud – sõidus oli aga hästi näha kuidas suusaedu esile tuli. Mehed, kes tõusudel mööda rühkisid jäid languse peal kaugele seljataha. Aeg 6h pole muidugi rõõmustav, aga eesmärk oligi läbida ja pärast sõitu ka eluvaimu näidata. Boonuse hulka saab lugeda seda, et ei käinud kordagi pikali, kuigi tagant (täiesti viimaste hulgast) startinuna oli laskumistel vahel vaja näidata alpisuusataja võimeid. Järgmine kord saab siis startida juba 1700 kohta eespool. Ehk kokkuvõttes jäin sõiduga rahule ja üritus ise oli vägev.


Poolsurnud Madis

Vabatehnika peaspetsialist Anti:
Seekordne TM ei erinenud eelnevatest palju. Kogu talve olen vabastiili viljelenud (mis on sel aastal  pärjatud ka Keila Lahtiste MV M40 ja Keila parima suusataja auhinnaga) ja ega see klassika ignoreerimine kasuks pole tulnud. Reisisime klubikaaslase Bruno´ga päev varem  Tehvandile aklimatiseeruma ja suuski ette valmistama, kusjuures seekord oli libisemine normaalne.  Ilm oli õhtul kohutav, -17 ja lumetorm. Hommikul oli siiski tuulevaikus ja temp -12C, aga värske lumi ja kaunis pehme rada.

Varajane (6.30) äratus, söök ja hakkasin viikmaseid pidamise kihte määrima kui ÜLLATUS, laenatud suusal murdus klamber pooleks….ohh õudust. Korraks käis peast uitmõte, et Vana äkki aitas ja ei peagi higistama. Aga ei, jooksin suusad kaenlas AT Boxi, kus laialijagamisel oli üle 200 paari määritud suuski ja mõistagi polnud  minu katkine klamber  esimene eelistus raha teenida. Lõpuks õnnestus uus klambripaar välja kaubelda, kuskilt kõrvalboxist võtmed leida ja siis katkine klamber välja vahetada. Stardini jäi aega ca 30 min ja nüüd jooksuga tagasi Pentagasse , riietuma. Suusad sain alla 30 sek enne stardipauku ja oma grupis viimases rivis (1000-1500).

Start kõlas ja võtsin asja rahulikult, massid möödusid. Kuni ca 5 km peal lisasin hoogu ja hakkasin ise tasapisi kaaslastest mööduma. Sõit sujus rahuldavalt poole maani, aga ma ei saanud oma tablette ja geele vöökotist kuidagi kätte, sest midagi oli luku vahel. Kui lõpuni 10 km, saabus kindlalt ja ainult võimenduv “haamer”. 3 km lõpuni oli juba kaunis õudne: käed, jalad ja õlad kramnbis. Kuidagi liikusin ja rahvas möödus hordidena kui saabus silt 150m, ja siis tegin kiirenduse , mis lõppes ca 7-10 skalbiga. Nüüd köhimine, 3-4 sooja õlut ja kuivad riided selga ja  bussiga Otepääle Bernhardi sauna. Kokkuvõtteks läbitud ja rahul, aga üliväsinud. Kulu  ca 5000 kcal. Aeg 4.46 ja koht 1162, 100 kohta parem kui möödunud aastal, boonuseks köha ja palavik.


Kanged suusamehed

Brüno etteaste:
Asusime teele laupäeval ja võtsime Tartust numbrid. Viimase kiiruga sai veel suusaturult ka suusamäärdeid ostetud ja EKG kontrollis käidud. Öeldi, et mootor peaks töötama küll – kestab ära 63km! Õhtul olime Pentagonis ja hr Urmas Kanep isiklikult pani mulle pidamise alla, et vältida seda igaaastast jama pidama saamisega.

Stardipauk käis ja asusime teele. Seekord sõitsin enesetunde järgi ja pulssi väga punasesse ei lasknud. Kõik sujus ja lõpu-kohvipaus pani i-le täpi s.t. jõudsin lõpus isegi mõnest mehest mööda kühveldada. Lõpus oli enesetunne väga hea, see natuke muutus, kui sain teada, et 10 min kehvem aeg kui 2009.a, aga olgem ausad, suusameest minust ei ole. Siiski soovitan kõigile maratoni, sest minuarust on see raskeim pingutus kogu aasta jooksul. Ükski rattamaraton ei suuda oma raskusega konkurentsi pakkuda, kui siis Tahko120.

Tulemused:
Anti     1165     4.46
Ergo    2052     5.21
Bruno   2230     5.28
Madis   3107     6.02