CC Rota Mobilis

Raul: No täitsa tavaline rattaralli, finisheerisin oma tavalisel 150+- koha peal. Esimene kümmekond km-t oli tõsisemat andmist, edasi selline tõhusamat sorti trenn. Mis siin pattu salata, ise kah mugavaks läinud, vedamas ees käisin ka ainult ühe korra.

Opa: Hommikul triksis-traksis ilusti tunnike enne starti Tartus . Päike paistis, kuid külm tuul tekitas rõivavalikul küsimärke. Lõpuks otsustasin siiski lühikese sõiduvormi kasuks, igaks juhuks koos vestiga. Valikuga igati rahul. Enda üllatuseks olin saanud stardinumbri esimesse stardigruppi. Stardist alates läks korralikuks andmiseks. Esimene haamer õnnestus saada 10-ndal kilomeetril, kui peale grupi vedamist lasin ennast grupi taha, et pisut puhata ja hetk hiljem avastasin, et minu ees olev sell lasi jala sirgeks. Mõtlesin, et pekki, seda gruppi ma lahti ei lase ja peale paari sõimusõna saatmist surusin gaasi jälle põhja. Vaikselt hakkas juba silmis lumi paistma ja õhku oli ka kuidagi vähe, aga õnneks ei tõstnud grupp tempot ja sain ennast selle sappa sokutada. Teel Otepääle kohtusin ka Antiga, kes vapralt kuni sõidu lõpuni pundis püsis ja rohkem kahjuks sõidu ajal teami kaaslasi ei näinudki. Nägin ainult ühte kukkumist meie pundis, mis toimus peale Elvat ja hääle järgi oli kuulda, et Veloclubbersi Kuldar selles t kahjuks osa sai. Loodetavasti jäi ta ise ja ka ratas terveks ning jõudis lõpuni. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli tore ja sportlik pühapäev:)

Kaido: Võtsin sel aastal TRR-i rahulikult ja mingit tulemust tegema ei läinud,kuna võistlusgraafik on üsna tihe ja igal nädalavahetusel ei jõua maksimaalselt pingutada. Seega läksin starti mõttega läbida 133 km võimalikult ökonoomselt ja mitte kukkuda.
Alguses pidi stardist minnes ikka natuke pingutama,aga enne Otepääle jõudmist oli grupp rahunenud ja sõideti üsna rahulikult. Sai grupis rahulikult juttu ajada ja ilusat ilma nautida. Elvast Tartu poole sõites oli kiirus kohati 25km/h, sest vedajaid oli vähe ja vastutuul oli ka kõva.
Kõik sujus minu vaatevinklist kuni finishini jäi ca 500 m – siis nägin enda ees ühte ratturit kukkumas ja pidurdasin sujuvalt(seisma ei jäänud), aga siis kuulsin tagant mingit raginat ja põntsu,mis mind tabas. Suurest hirmust külakuhja jääda väntasin edasi,aga see ei olnud kerge,sest ratas liikus väga raskelt – tagajooks oli lootusetult kõver ja tegi koledat häält. Õnneks jõudsin sellega üle lõpujoone ja kõndima ei pidanud. Ratas oli päris sodi ja remondikalkulatsiooni pole veel saanud,aga loodame parimat.

Anti: mis ma oskan öelda. sellises rahvamassis kihutamine on hirmus. stardist kuni finisini loksusin üle 100 pealises grupis ja lõpus finiseerima ei söendanud minna. kartsin et ei anna positiivset tulemust. üks asi veel; TUUL, Tuul ja tuul!

Andrus: “Eto tebe ne Pandivere” ütles Kuldar mulle finišis. Tatra orust väljumiseni olin 3.46 lõpetanud pundis. Siis aga jäin grupist maha ja edasi ei jõudnudki enam üheski grupis olla. Lihtsalt vajusin kõigest ja kõigist läbi. Peale Otepääd oli sellest jamast juba kopp ees ja seadistasin end vaimselt ümber “133km trenn” reziimile ja ei üritanudki enam kedagi ega midagi püüda. Elvas panin veel ilusti mõlemad pudelit vett täis. Ei tea ise ka miks ei jaksanud, väga imelik. Võibolla mõjutasid paar väiksemat haigust viimastel nädalatel? Trenni on sel aastal päris korralikult tehtud …

152. Raul
221. Opa
275. Anti
388. Kaido
938. Andrus

Protokoll