CC Rota Mobilis

Eesti ainsa järele jäänud suurema maastikukrossi seeriavõistluse Prükkel Kapi viimane osavõistlus Pirital meelitas oma sooja ilmaga kohale hulgaliselt sõitjaid, mõned parmud ning koormatäie karikaid. Kui kandikul pakutakse, siis nagu meie mehed näitasid, võtmata me ei jäta. Tõelise fööniksina tõusis porist ja mülkast üles Anti, kes kõiki oma vähegi arvestatavaid konkurente Vällamäe kõrguselt lõi ning hakkab hooaja lõpus hiilgevormiga Sügiskrosside poole vaatama.

Kõige nooremate laste sõidus sai seekord kõigutatud pikka aega kehtinud monarhia ning teiselt kohalt tõugatud Grete-Liis. Kuidas nüüd võtta, eks ta ise tõukas ka natuke kaasa, kui peale pikalt teisel kohal kruisimist otsustas kaks korda võpsarisse panna. Teine kord lausa nii õnnestunult, et kogu laste trobikond tema taha laskumisele kinni jäi.

Kuklid tõi kotist välja seekord Lauri oma kolmanda kohaga. Õnneks-kahjuks ei muutnud Pirita võistlus midagi üldjärjestuses, kus võtsime kindlalt ära teise ja kolmanda koha.

Põhisõidust ka natuke…..:-)

Andre:
See aasta on kuidagi nii läinud, et Prükkel kapil ei olegi jala teravust ja raami jäikust proovida saanud. Viimane sarja võistlus toimus Pirital – kodumetsa etapist ei tahtnud ma kuidagi kõrvale jääda ja lendasin pingevabalt starti. Kuna mul endal baiki hetkel pole, laenasin Veiko Kelgult ”diivanit” – No Saint Sev RC XX. Viimase tuuningu raames saime selle kaheamordilise kaaluks koos pedaalide ja viledega 9,88 kg – pole paha.

Sellist diivanit Sotkas ei müüda

Algus ei olnud paljulubav. Kuna olin stardis tagumises reas ja rada läks umbes 200 m pärast singlile, siis sain esimese ringi kesksektoris liigelda. Kui 20 min oli sõidetud, läks järsku väga raskeks. Tagant jõudis järgi head sõitu teinud Anti, kes kohe õpetama hakkas, et ma peaks kiiremini sõitma ja, et rong on taga jne. Aga kuna kooma ei olnud taandunud, lasin enda tempos edasi. Peale geelide manustamist ja veel poolt ringi veidi rahulikumat tempot hakkas elu sisse tulema.
 

Geelide mõjust uimastatud kullipilk sihtimas põhjatut kaevikut

Olin Sen1 klassis viiendal kohal. Siis hakkas ees paistma Kaido. Poole ringiga sain talle järgi. Pärast temast möödumist oli sõita veel vist 3 ringi. Kaks ringi enne lõppu hakkas üllatuseks ees paistma Molev, kes oli ka hetkel Sen1 klassi kolmandal kohal. Sõitsin päris taluvuse piiril, kuid tahtmatult tõstsin tempot, kuna pea sees olnud väike sarviline teatas, et nüüd on aeg Molevile kott pähe tõmmata ja kolmas koht endale võtta. Kaido ja Anti takjana sabas jõudsin viimase ringi keskel Molevile tuulde. Ta üritas igal pool kiirendada ja must lahti saada. Kannatasin tema paugutamise ära ja viimasel suusaraja lõigul lajatasin mööda. Sealt edasi hoidsin lapatsit põhjas. Lasse röögatas finishi sirge alguses et KANNATA (Moljev oli juba püsti peal) ja ma ka kannatasin ja lisasin veel viimast võttes kiirust.

Päästev tuletõrjevoolik üle raja on kohe nina ees

Molev sai alistatud, kolmas koht võetud ja ise täisti söeks sõidetud. Korralik punkt hooajale.

Kaido:
Selle aasta viimasel etapil oli mul kindlasti vaja lõpuni sõita( eelmisel aastal see ei õnnestunud ), muidu oleks isand Suisalule kokkuvõttes kolmas koht kandikul ette kantud ja seda ei saanud ju ometi lubada. Teades konkurentide vormiajastust TRM-ks, oli arvata, et tuleb kõva andmine. Olin lahinguks valmis.

Stardist sain üllatavalt hästi minema – ainult rivi eest alustanud Juri Molev ja Pait Hirv jäid ette. Ei tea, kas oli see enne starti manustatud geelist või millestki muust, aga Molevi tempo ei tundunudki üle mõistuse. Alles avaringi lõpupoole, kui Hirv ette läks ja vajutama hakkas, tekkis mul nendega vahe sisse. Siis tulid tagant Naumov ja Mõttus ning kolmandal ringil ka Ravshan Balgabajev. Edasi kulgesin üksi ja väga raske oli tempot hoida. Mõtlesin endamisi, et kuhu see Andre küll jääb ja kolmanda ringi lõpus ta juba paistiski. Tulid paarisrakendis Antiga.

Ida-Ekspress on vallutanud velodroomi ringraja
 
Kui Andre minust möödus, siis hüppasin rongi peale ja nii me kolmekesi seal Rota Rongi tegime – raja kõrvalt kommiti, et meeskonnatöö missugune. Kui eelviimase ringi lõpus kolmandal kohal sõitvat Molevit nägime, siis hakkas Andrel kiire ja hullunud mees vahetas järgmise käigu. Ma hoidsin hammastega temast kinni, aga Anti lasi jala sirgu.

Kaido veel hingamas Ravshani pööristuult

Molevi saime kätte, kuid kergelt see ei tulnud – Juri pani surmahirmus (kartuses kaotada sarja üldesikoht) kogu oma jõu ja oskused mängu. Andre sai mööda ja mina jäin Molevi taha inisema. Nii tuiskasime kuni finishisirge alguseni kolmekesi koos ja siis algas gigantide (konkurendid nii eraldistardis kui trekil) duell, millest väljus selge võitjana kodurajal võistelnud Andre. Minul jäi üle seda pulli rahulikult tagantpoolt vaadata ja üle päästva lõpujoone veereda. Molev oli peale finishit silmnähtavalt närvis ja lubas amordi metsa visata ning Racing Ralfid ei pidavat ka kuhugi kõlbama. Andre ise oli pikali maas, ajas ainult vahtu suust välja ja vabandas Molevi ees. Hiljem asendus kõik see suure rahuloluga, sest Ravshan oli Molevi jaoks kastanid tulest välja toonud(võitnud esikoha) ja tänu sellele jäi Juril ka üldesikoht alles.

Juril oli Rota ülemvõimust lausa paha hakanud…..

Kokkuvõtteks: Andre tegi väga muljetavaldava lõpuringi (tasuks Sen1 pronks) ja Anti tõusis oma üllatavalt tubli sõidu ja Sen2 klassi teise kohaga ka aasta kokkuvõttes poodiumile. Mina olin rahul, et suutsin härgadega nii kaua koos sõita ja etapil saavutatud viienda kohaga, sest hooaja kokkuvõttes tagas see mulle Sen1 klassi kolmanda koha Molevi ja Mõttuse järel ja meeletud auhinnarahad Team Rattapoest.

Anti nagu väike kakuke süütu naeratus näol

Hooaja lõpus samuti tõusvas joones liikuv Alvaro võistles seekord selliste Tartu Rattamaratoni esisaja piirile koputanud meeste, nagu Allan Harand, Ville Vaikna, Peeter Kand ja Aimur Uuk. Mõnesid õnnestus võita, mõnesid mitte. Aga nagu võistlus näitas, on maastikross see ainuke ja õige ala. Kõikjal, kus rada läheb kas sinka vonka või krutib tõusumeetreid, on nagu teine kodu. Seoses tiheda konkurentsiga taandusin küll Narva poodiumikohalt kaheksandaks, aga pigem oli konkurentidega võrreldes sõit isegi parem.

Siniverelise Petsi kandadel