Vutt VCE versus CCRM vol4
Ükskord me kukutame Edgari niikuinii! Sedasi mõtlesid kõik 17. oktoobril Peetri kooli staadionile kogunenud roosasärklased, kui algamas oli järjekorras juba neljas jalgpallilahing konkurentklubiga Velo Clubbers. Kes ajalugu hästi ei tunne, siis eelinfoks niipalju, et kolm aastat järjest olime nende käest napilt ja veel napimalt põske saanud. Diskussioonid teemadel jalka asendamiseks korvpalliga said eos lämmatatud ning meeskond eesotsas tohutu kogemustepagasiga treener Peeter Pappeliga otsustas lõpetada sinimaikade hegemoonia.
Algus hea, kõik hea! Meeskond oli võiduks häälestunud!
Algkoosseis sattus peale vile kõlamist suhteliselt tugeva surve alla. Nagu seened purgis. Kindlasti oli oma selles distsiplinaarkaristusena vahetusmeeste pingile taandatud Alvaro ja Anti osavuspagasi puudumisega platsil. See viga sai varsti parandatud ning übertormaja Raini kindel nägemus “Lähme platsile ja lööme neil puuri palle täis” hakkas reaalsemaks muutuma.
Väljakul kujunesid välja üksteist kallistavad paarikesed
VCE meestel oli samuti kasutada mitu uut meest, kes oma debüüdi tegid legendaarses vastasseisus. Eriti teravalt tegutses ründes jõulise torsoga Kiuru, kes koos teada tuntud ohumärgi Rommiga platsil palju läbimurdeid korraldas. Platsi ääres asendas mölamadist väga hästi Riho “Pohma” Ever, kes katkematu sarkasminoodiga meile kaasa elas. Õnneks jättis ta selle energia sinna kisamisse, sest platsil oli ta vaguram, kui Hello Kitty nukk.
Kaua ei läinud aega ja esimese poolaja keskel sai VCE uus jõud Kanna Pets oma elu võimaluse. Kasutamata ta seda ei jätnud ja väravavaht Tõnul jäi üle vaid võrgust pall välja koukida.
Kaitsjate meeleheitlikust spagaadist ei piisanud…….
Õnneks tulime surve alt välja ja saime rohkem vastaste gaasi šheigi ja Eesti rahva kõrgete hindadega vaevaja poolt valvatud puuri ohustama. Võimalusi oli mitmeid mõlemalt poolt kui õnneks tegi oma töö ära Rain, kes lajatas paremalt äärelt 1:1.
Rain “Värske Veri” Lond sai kogu au endale värava eest
Mängu teises pooles oli rabelemist ja sebimist kõigil rohkem kui vaja – vigastusega lahkus Madis. Tugevat töötlust said vastaste Rommi. Pohma 4 Ever lõugas platsi ääres ja pall vihises. Korraks oli keskmisest ärevam moment, kus meie puurilukk Roundkepa kätest tahtis pall hirmsasti väravasse kihutada. Hapust olukorrast tõi meid välja Brunn, kes otse värava joonelt palli käärlöögiga Peetri küla poe poole saatis. Normaalaeg lõppeski viigiga.
Mehed otsivad kahekesi palli jummala valest suunast!
Lisaaja esimesel poolel näitas sinisärklaste Rommi, mis ta oskab. Ja oskas ta teha nii, et pööritas ära kogu meie kaitseliini ja tagatipuks ka Raundkepa ning pall oligi all vasakus nurgas. Tegime, mis me oskasime, aga viigiväravat me lüüa ei suutnud. Venitamistaktikat viljelenud Mati ja Gaasimees pälvisid rõveda sõimu…
Asse on surmahirmus palli ees silmad sulgenud
Pohma 4 Ever korrutas üht lauset kõvasti ja valesti (õnneks sai ta hiljem paar paukku ribidesse, mis tal hinge kinni lõid ja pea seest väljus
ainult halba hingeõhku). 1:2 jäigi skoor. Taas pidime tõdema, et Veloclubbers on võitnud. Aga kannatust, järgmine kord. Siis saate……
ütles mees, kes ise sai……Straight in ya face!
@Alvaro&Andre mölastuudio