CC Rota Mobilis

Covid, oled möllanud piisavalt, istu, kaks. Nüüd on aeg rattad taas joonele panna ja meie klubi värskendust ja lisajõudu saanud XCO division hakkas tegusid tegema.

Nädalavahetusel tõmmati käima saag Husqvarna XCO kahetaktiline mootor ja kastoorõli haisu oli tunda kõigepealt 22.05. Tuhamäel ja seejärel 23.05 Kanneltrackil Valgehobusemäel. Meie klubist rajal Imre, kes on Zwiftis kõik juba ära tüüdanud (ka MVP kes pidi reklaami järgi kiirelt liikuma), Raiko kellel luud on kõik korralikult kokku kasvanud ja uus mees Margus kes ainult metsas MTB  peal elakski. Aga pikema mölata asju juurde:

Imre:

Kauaoodatud võistlushooaeg nö õigete võidusõitudega sai alguse Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasarjaga, kus kaks esimest etappi toimusid kohe samal nädalavahetusel, Kiviõlis ja Valgehobusemäel. Mõlemad tõusumeetrite poolest Eesti mõistes päris mehised ja kaks päeva jutti võistelda sellistel radadel oli ikka paras pingutus kindlasti kõigi jaoks, müts maha. Ootusärevus oli suur, et kuidas füüsiline pool ootustele vastab ja kas vastab. Kuna talvisel ettevalmistusperioodil ja isegi varakevadel ma mitte kordagi väljas sõitmas ei käinud, siis tol perioodil paljude silmis, et miks ma ainult „Zwift´is“ sõidan ja väljas kordagi sõitmas ei käi, tunti pigem muret, et väljas ma enam hakkama ei saagi. Ennem loomulikult sai metsas paar treeningut tehtud, et keha harjuks selle võimlemisega ratta seljas, kuid mis salata, kuna jõusaalid olid kinni, siis ÜKE kodus jäi ükshetk täiesti tagaplaanile ja unustusse ning alaselg annab kohe tunda. Aga mis siin ikka pikalt sissejuhatuseks, natuke mõlemast sõidust nüüd lähemalt 😊

Imre kallamas  maailma äärel

Laupäev Kiviõli etapp, ilm oli täitsa ok, kuni võistluse alguseni ja siis hakkas sadama ning vahepeal saime isegi rahet kaela, mis isegi keemistemperatuuril mootori jahutas täielikult maha. Stardijoonel oli mitmeid kõvasid sõitjaid kodumaalt ja isegi naaber lõunamaalt lätlane platsis. Lätlasel hakkas kohe peale stardipauku kuskile väga kiire ja keegi temale kohe täiesti sappa ei võtnudki, läks väikse vahega eest.  Suht sõidu varajases faasis olingi vist 3ndal possal, ees Tarvis ja lätlane ning tagant sundis mind pingutama jälitaja Rohtmets, kuid oli segmente, kus ma tundsin end temast kiiremana ja suhtelistelt sõidu lõpufaasis meie vahe veidi kasvas ja absoluudi 3ndana üle finišijoone veeresin, SEN1-1st.

Põmm – absoluutklassi kolmas!

Pühapäev Valgehobusemäel. Ilm oli juba vähe parem, paar vihmapiiska vahepeal aga muidu kuiv. Võistlejaterivvi oli juba lisandunud uusi nägusid R.Ärm, H.Kivilo (tegi oma debüüdi xco-s, müts maha, tubli 😊), veel 1 lätlane lisaks ning mõned laupäeval osalenutest seekord tulemata. Seekord stardis õnnestus kohe sattuda lätlastele tuulde ja Valgehobusemäel neile rajal veidi ekskursiooni teha, ma küll ei saanud nende keelest aru, mida nad seal omavahel arutasid aga sõita oli nendega koos päris huvitav. Kohati pigem pressisin ennem tehnilist laskumist end II-ks, kuna oli tunda, et kas üks neist oligi veidi tehnilistel laskumistel aeglasem või see oli neil taktikaline käik aga tekkis kohati selline vahe tal oma tiimivennaga sisse. Tuleb mainida, et publik oli ikka meeletu, kuidas kaasa elati, see andis palju juurde. Ma päris täpselt ei mäleta, mitmendal ringil see oli aga ühel ringil peale esimest Tech.Zone-i olevat singlit terviseraja sirgel nad omavahel paar sõna vahetasid ja siis eesoleval lätlasel hakkas kuskile jälle väga kiire ja pani minekut, tagumine jäi mulle mõneks ajaks sappa ja mul ei olnud tol hetkel enam sellist powerit ka, et eesolevale veel järgi tõmmata 😊. Aga üldiselt sealt edasi mul power hakkas vaikselt vajuma ja hakkas jube kannatamine pihta. Teine lätlane sai ka kindlasti aru, et jutukaaslast minust ei ole ja läks oma tiimikaaslast rajalt eest otsima. Taganttulijatest möödusid minust Tarvis, Ärm ja viimasel ringil ka Henry Grünberg. Absoluudi 6s, SEN1-1st.

Asend taas sisse võetud

Margus:

Kui 2021 aasta võistluskalender välja tuli siis oli näha, et mai eelviimane nädalavahetus saab mõnusalt raske olema. Kaks XCO etappi järjestikustel päevadel tõotas jalale “naudingut” täie raha eest. Kerge ärevus oli sees, et kas teisel päeval on Valgehobusemäe tõusudest raske, väga raske või üldse võimatu ülesse ronida.

Margusele CCRM värvid sobivad

Möödunud nädalavahetusel lükati siis XCO karikasari käima ja alustuseks kohe kaks väga tasemel radadega etappi,- laupäeval Kiviõli ja pühapäeval Valgehobusemäe.
Mõlemal rajal iga 4 km ringi kohta natuke alla 200 tõusumeetri. Nagu ikka, olid kõik kõvad XCO ässad kohal. Stardinimekirja vaadates oli selge, et tugevaid sõitjaid on rohkem kui poodiumil kohti. Ka Imre eelmise aasta konkurent Argo Rohtmets on aastaga vanemaks saanud ja sen2 klassi üle kolinud.

Enda sõitudega jäin üldjoontes rahule. Jalga jätkus täitsa edukalt ka teiseks võistluspäevaks. Rohtmets oli küll suurema “lõvivõileiva” hommikuks söönud ja pani mõlemad etapid kinni. Aga nagu öeldakse, et siit saab ainult paremaks minna:) Küll ma ühel hommikul kaks võileiba söön.
Mõlemal sõidul jagasime oma vanuseklassi poodiumikohad  nagu kokkulepitult täpselt samas järjestuses,- 1. Rohtmets, 2. Malva, 3. Epner. Teistele ei jätnud midagi.

 

Raiko:

Lõpuks oli kõikide covidi piirangute kiuste kätte jõudnud XCO esimene etapp Kiviõlis. Kui nädala keskel Kolmapäevakul oli viimaste aastate üks kehvemaid enesetundeid üldse, siis tundus, et 2 rattavaba päeva tegi imet ja laupäeva hommikul oli tunne päris ok!

Raiko mõtlemas, et kas kodus sai pliit välja lülitatud

Kui Imre monstertrucki esiaknast Kiviõli tuhamäed paistma hakkasid siis oli juba kerge mandross tekkimas – seda tunnet üksi ajapeale startides ei teki, äge!

Enne starti panime Malva ja Vaabiga plaani paika,et algus tuleb rahulikult võtta ja nii ka tegime aga Rusovich vist sellest plaanist polnud midagi kuulnud,  tema plaan oli kõik tikud esimese ringiga ära põletada – olgu öeldud,et see tal õnnestus edukalt! Malva sai temast enne kitsa tõusu algust mööda aga mina jäin sinna taha uinuma ja nii käriseski vahe sisse, proovisin küll järgmisel tõusul ja laskumisel veel Malvat eest kinni püüda aga selle pingutamise peale hakkas kohe alaselg märku andma, et see on väheke palju võta hoogu maha! Nii ma siis suht üksinduses seal paar ringi tiksusin, mõeldes mis selle seljaga ikka edasi saab nüüd, kuni järsku sirgel teel ühel puitsillal korralikult maoli panin, jäin ikka paariks sekundiks ratta kõrvale mõtlema,et mis see nüüd oli ?

Eelviimasel ringil tulid tagant veel noor Mõttus ja Priit Tuisk, neid ei tahtnud päris eest ära lasta ja hoidsin enamvähem silma piiril, õnneks  Tuisk laskumistega väga sina peal ei olnud ja võtsin tõusudel kaotatud 10-12 sekundit alati tagasi.
Viimasel ringil enne viimast tõusu tegin veel viimase pingutuse,et Tuisust mööda saada ja tõusu ja laskumisega püüdsin ka Mõttuse juba kinni aga finishit ei olnud enam jaksu teha. Positiivne on see,et strava järgi olin viimasel tõusul ja laskumisel päeva kiirem mees, annab lootust, kui vaid selle selja nüüd ka toimima saab! Ja noh see Kiviõli rada on muidugi EPIC !

Tulemused leiad SIIT

Süngeid pilte tegi Juri Vsivtsev

Osad pildid ka erakogust.