CC Rota Mobilis

On tõeliselt hea meel näha, et meie klubi teine uus liige aastal 2021 Leila Malva on saanud maha oma esimese blogipostitusega ehk siis käsi on valge! Või siis nagu Leila puhul tavaks – põlv on sinine 🙂 Ja nüüd läksime…..

Leila:
Mõned päevad enne XT Kevadrogaini helistas Alvar ja küsis, et kas tahan Janek Leeri asemel metsa seiklema tulla. Janekil oli mõjuv põhjus puududa – pidavat mingi taastumisjookidega üritus olema:) Mind ei pidanud üldse veenma, olin kohe nõus. Olen mõned korrad sõbrannade Mammu (Marianne oosulaP – Toimetus) ja Kadriga orienteerumas käinud ja tean, et sealt saab ainult positiivse kogemuse.

Enne võistlus tutvustas Alvar interneti vahendusel piirkonda, kuhu seiklejad lahti lastakse ja hirmutas ujumise ja mudaraviga. Samuti koerarihmaga, millega saab ta mind vedada, kui mul tikud otsas (hiljem selguski, et tikutoos polnud kõige suurem).

Chihuahua jalutusvarustus

Stardikohas, Järveküla kooli juures, valmistusid jooksjad juba minekuks. Minu lemmik kommentaator Hardi oli ka kohal ja küsis, et kas eelmise nädalavahetuse XCO-de pealt vaatamine ajas võistlusisu lõpuks peale. Stardialas panime ka kaamera tööle, mis oli minu rattale kinnitatud ja pidi tootma meile Alvari säärelihasest ja minu lobisemisest täispika mängufilmi. Kahjuks see ebaõnnestus, kuna koerarakendi susserdamisega keerasin kaamera viltu. Kaarti nähes oli enamusele vist üllatuseks, kui suure ala peame läbi sõitma.

Peale stardipauku sain aru, et Alvar pole nn „tagaotsa mõmmi“ ja pidin viltuse peaga pöörded põhjas talle järgi kimama. Me polnud kunagi enne koos sõitnud ja enne võistlust naljatasin, et äkki pean mina hoopis teda vedama, aga see unistus jäi unistuseks. Kohe sain ka aru, kui professionaal Alvar kaardilugemises on. Kahte asja kiirelt ja hästi teha (rattassõit ja kaardilugemine) – see on oskus. Ma üritasin vähemalt jälgida, kuhu punkti liigume ja kus oleme, aga kuidas sinna saime, see jäi müstikaks. Isegi kaardi suutsin ümberkeeramise käigus värisevate kätega ära tükeldada.

Soovib keegi puzzlet kokku panna?!
Mida see hapukurk siin pildil teeb?!

Rada oli uskumatult kuiv – mudaravi ja ujumine jäid ära. Alvar üritas küll kõigest väest kaks korda ujuma minna, aga see piirdus ainult põlveni märjaks saamisega. Mina, superkukkuja, suutsin ka seekord juurikatega tülli minna ja jala pisut katki kukkuda.

Rajal jälitasid meid korduvalt Katrin Oolmets ja Mattis Alliksoo. Korra tundus, et saime nad maha raputatud aga meie rõõm oli ennatlik. Mustamäe Haigla (see oli selle asutuse nimi 15 aastat tagasi  – Toimetus) lähedal saime aru, et väga vähe aega on jäänud lõpuni ja Peetri on väga kaugel. Tagasiteel korjasime teelejäävad punktid ära ja natuke enne lõppu oli veel plaanis viimane järgi jäänud punkt ära võtta. Selgus aga, et ahvid on aia ette ehitanud ja me ei pääsenudki läbi. Jäi punkt üldse võtmata ja Alvaril kukkus selle peale nähtamatu pisar silmanurgast ja suust tuli ilma hääleta rida kauneid sõnu.

Finišisse hilinesime 5 minutit ja punkte saime 199 miinus 5. Hiljem kodus nägin tulemusi. Essa segapaar, Katrin ja Mattis said ka 199 punkti. Seega, jäime (korrektuur – tulime) teiseks. See ***** ***** viimane punkt…..

Alvaro:
See oli esimene ja tõenäoliselt ka viimane kord, kui rogain mulle koduõuele tuuakse. Start ca 2km uksest ja lähim punkt oli ca 150 meetri peal. Kui ütleksin, et sain rahulikult magada, siis oleks see ……. no üks väga suur vale! Kõik potentsiaalsed turbovedurid ütlesid järjepanu oma kohast ära ja alla Andre Kulli tasemel dometique’i ma palkama ei hakanud. Langes otsus pinged maha laadida ja kolida esimest korda elus segatiimide rattaklassi.

Pretty in Pink

Ilma liialdamata – kui üks 100 meetrine lõik Uuesalu alevikus välja jätta, teadsin kogu u 65 kilomeetrist trassi peast. See on eelis ja nagu elu näidanud on, kahjuks ka komistuskivi. Lähed mälu järgi panema, säästad 5 sekundit ja kaotad 5 minutit ehk minu jaoks – kaotad elu……

Ülesanne – liikuda punktist 63 kõige otsemat teed pidi punkti 91. See numbri 63 kohal asuv territoorium on aiaga piiratud ja selle äärest läheb kenake rada otse alla viiva tee peale. Aga mida lammas Shawn tegi (lammas Shawn’il on ka rohkem oidu, kui Alvaril – Toimetus)? Sõitis mööda asfalti 48 juurde tagasi, sealt alla ja siis veel mööda põldu ringiga ümber 91, et Leilal jalad kuivaks jääks. See ütleb kõik, kuhu meie hea tulemus tol päeval jäi……

Tegelikult oli kahju aga hoopis sellest, et XT sari ei teinud autasustamist koha peal. Ma usun Leila oleks sealt poodiumilt natukenegi balsamit saanud oma järjekordsele sinisele põlvele.

Leila kaamerast saime ühe üsna õpetliku filmijupikese ka. Tähtis on esimesse punkti esimesena jõuda, mille me ka tol päeval täitsime. Miks see tähtis on? No selleks, et vältida just seda, mis juhtus hetk hiljem. Laubakast jäi siin tõsiselt vähe puudu. Härral oli juba isegi esijooks vales suunas minemas, aga kuidagi suutsid nad selle situatsiooni ära päästa.

Tulemused:
Kevadrogain 21 – Tulemused – XT sport

Kaart ja rajavalikute järelevaatamine:
Link

Aibast/Poopuu tandemil jäi napilt puudu, et oleks suutnud XT sarjas haruldase saavutuse teha – kõik punnid ära korjata norm aja sees. 8 minutit jäi puudu ja seda siis tänu kahele järjestikusele prohmakale, mille nad korraldasid ei kuskil mujal, kui Raudalu MTB Škoda kolmapäevaku trassil 🙂